kuulutuses võimalik välja lugeda, siis ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguvabadus on lepinguõiguse printsiip, mis tugineb individuaalse autonoomia ja vabatahtliku kokkuleppe ideele. Selle printsiibi kohaselt peab iga isik saama õigussuhteid, ka lepinguid, kujundada enesemääramise teel ning omavastutuslikult. Ehk lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt peab isik saama vabalt otsustada, kas ja kellega, mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida: Kas leping üldse sõlmitakse Kellega leping sõlmitakse Millist liiki leping sõlmitakse Vabadus valida lepingu sisu Vabadus valida lepingu vorm (suuline või kirjalik)
3) Haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut Meeldetuletavalt olgu siinkohal toodud haldusülesannete liigid: Halduse ülesanded jagunevad oma sisu järgi (olenemata, kas neid ülesandeid täidab riik, KOV või mõni muu haldusekandja): korrakaitselised toetavad (nt sotsiaaltoetused) vahendite kogumine (maksud) avaliku teenistusega seotud ülesanded Haldusorgan on halduse kandja üksus, mis täidab halduse kandja nimel omavastutuslikult teatud ülesandeid, on organisatoorselt iseseisev ning organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu. Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite
Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66
Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66
Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Lepinguvabaduse põhimõte tuleneb aga privaatautonoomia põhimõttest, mistõttu lepinguvabaduse põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. 2 Privaatautonoomia põhimõte tähendab, et üksikisik peab saama oma õigussuhteid kujundada enesemääramise teel ja omavastutuslikult ning selleks peab õiguskord andma isikule privaatsetes eluvaldkondades võimalikult suure vabaduse, mida peab isik saama vabalt teostada. Seega lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt peab üksikisik tohtima vabalt otsustada kas ja kellega ta lepingu sõlmib (lepingu sõlmimise vabadus) ning millise sisuga lepingu ta sõlmib (lepingu sisu määramise vabadus), samuti vormivabadus (millises vormis isik lepingu sõlmib).
Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Lepinguvabaduse põhimõte tuleneb aga privaatautonoomia põhimõttest, mistõttu lepinguvabaduse põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. Privaatautonoomia põhimõte tähendab, et üksikisik peab saama oma õigussuhteid kujundada enesemääramise teel ja omavastutuslikult ning selleks peab õiguskord andma isikule privaatsetes eluvaldkondades võimalikult suure vabaduse, mida peab isik saama vabalt teostada. Seega 2 lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt peab üksikisik tohtima vabalt otsustada kas ja kellega ta lepingu sõlmib (lepingu sõlmimise vabadus) ning millise sisuga lepingu ta sõlmib (lepingu sisu määramise vabadus), samuti vormivabadus (millises vormis isik lepingu sõlmib).
annaabi.ee 
