nähtav postituse tegemise ajal. Akkerman, K. 2013. Ettevõtjate rahulolu transpordiga väikesaarte tingimustes. TÜ ettevõtluse osakond. (Lõputöö). Käsitletav uuring üritab välja selgitada väikesaarte ettevõtjate rahulolu ja eelistusi, pidades silmas transpordiühendust saarte ja mandri vahel. Kuna nii põhjalikku transpordialast uuringut pole kohalike ettevõtjate seas varem tehtud, siis eesmärgiks on anda uurimus tulemuste põhjal olulist tagasisidet kohalikule omavalitusele ja transpordikorraldajatele. Hüpoteesina on väljatoodud, et ’saarelisusest tingitud eraldatus on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab ettevõtluse arengut väikesaartel’ ja ’peamine ettevõtluse ja saarte arengut takistav tegur on transpordiühendus saarte ja mandriga’. Käesolev töö jäi silma, sest elan ja töötan ise Saaremaal ja teema tundub lähedasem. Tõsi küll, et Saaremaa ei kuulu väikesaarte hulka, kuid
Maamaksuga mängimine viitab pigem kõrgendatud erahuvidele kindlate maapiirkondade vastu. Maamaksu puhul võib positiivseks siiski lugeda asjaolu, et antud maksude kogutavus on peaaegu 100 %-line, sest erinevalt teistest varaliikidest pole kinnisvara võimalik maksukogujate eest peita. Maksude optimeerimise skeemid annavad märksa vähem mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ning see tagab ka kindla maksulaekumise. Kohalikule omavalitusele on see stabiilne tulu. 2012. aasta Rahandusministeeriumi andmete järgi on maamaksust laekuva tulu 54 521 eurot. Siiski on maamaksul kohaliku omavalitsuse eelarves suhteliselt väike osakaal, määravaks on ka asjaolu, et maamaksu kogumise kulud moodustavad ümbes viiendiku kogutavast maksusummast. Elamumaa eest saadud maamasku osakaaluks loeti umbes 2% kogu tulust. Sega usun, et 01. jaanuaril 2013. aasta vastu võetud seadusemuudatus, milles vabastati
rohkem vaesuda. See omakorda ei soodusta riigi jõukuse kasvu ega ühtlase elatustasemega rahvastiku teket, mis on heaoluriigile omane. Kõik ei ole aga Eesti heaoluriigi staatuse suhtes nii negatiivne. Eesti on astunud taasiseseisvumisest alates märkimisväärseid samme paremuse poole. Peale taasiseseisvumist on kehtestatud mitmeid toetusi ja seadusi, mida okupatsiooniajal ei olnud. Positiivseimaks asjaoluks võiks pidada seda, et hoolekande peavastutus läks riigilt üle kohalikule omavalitusele, mis tagas inimestele personaalsema lähenemise ja kiirema abi. Positiivse poole peale võib veel kanda kondanikuühiskonna kasvava aktiivsuse, mis nõukogude ajal oli piiratud või isegi mõnedel juhtudel keelatud. Kodanikealgatuste positiivne mõju seisneb selles, et inimesed käivad koos ja teevad koos erinevaid tegevusi, see omakorda kasvatab ühiskonda kuuluvuse tunnet ning vähendab sotsiaalset tõrjutust ühiskonnast. Kõige
4. Avalik haldus ametnikkond tegeleb iga päevaselt riigivõimu otsustega. Seda iseloomustab püsivus, professionaalsus. 5. Arvukus avaliku sektoriga riikides moodustub teenistujaid üks kolmandik tööjõust (tabel, lk 116) Bürokraatia negatiivsete joonte vähendamine Avalik halduse reformid Avaliku halduse toomine kodanikule lähedamale, asjaajamise hõlbustamine, nt. ülesannete andmine kohalikule omavalitusele (Tony Blairi poliitika) On püütud läheneda ärijuhtimisele rõhutada tulemuspalka, kvaliteeti, omavastutust. (Margaret Thatcheri poliitikas) Bürokraatia funktsioonid 1. Poliitika elluviimine suhtlemine võimul olijate ja tavaliste kodanikega 2. Valmistavad ette materjale, seaduste ettevalmistamine 3. Osalevad poliitilistes konsultatsioonides 4. Ametniku erapooletus on sageli abiks rasketel läbirääkimistel 5