4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On dokument, mis valmib planeermise käigus, koosneb joonistest, tekstist ja moodustavad ühtse terviku. Vormistamise nõuded kehtestab regon.minister. Pl juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisalada teavet pl koostamise käigust tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, pl lähteandmeid, olemasoleva olukorra
vahetult ühiskondlike vajadustele, tehes seda igas kohaliku omavalitsuse üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase kohaliku omavalitsuse olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste kui ka parteipoliitikana, kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineeruvaks momendiks on üldiselt asine otsus. Ovpoliitika on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevused omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel ja KO üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Nende ülesannete täitmisel on neil õigus kujundamisruumile, mida nad poliitiliselt kasutavad; seeläbi tungivad töösse erinevad ettekujutused otstarbekusest. Seega kui KOVÕ hõlmab kehtiva õiguse ja selle tõlgenduse, antud õigusvaldkonna praeguse tegeliku olukorra, siis omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja seaduseandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega.
dok.loetelu ja sinna lisatakse säilitustähtajad. Säilitustähtaja määramine ongi organisatsiooni jaoks hindamine. Asutuse mõtlemiskoht, kaua peab dok. säilitama. Võib olla ka alatine säilitamine asutuse enda jaoks. Rahvusarhiiv arvestab arhiiviväärtuse väljaselgitamisel järmiste hindamiskriteeriumidega: 1)arhiivimoodustaja ja funktsiooni(de) olulisus- võetakse arvesse tema asendit avaliku halduse hierarhias nii üleriiklikul kui ka omavalitsustasandil, arhiivimoodustaja või isiku funktsioone, poliitikat ja toimimist, päritolu ja senist kogumistraditsiooni. 2)teabe uurimispotentsiaal- Hindamisel võetakse arvesse erinevaid uurimisvaldkondi ning erinevaid koolkondi ja meetodeid. 3)ajaraam- See võib tähendada ajavahemikku, mida hõlmab terve dokumentide kogu, või ka aega, mida katab üksikdokument. 4)teabe unikaalsus - Hindaja peab määrama, kas kõne all olevad dokumendid on ainsad ja/või kõige täielikumad olulise teabe allikad
territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus; linnageograafia; halduspsühholoogia; kultuuriteadus; linnaökoloogia; munitsipaaleetika. 2.5. Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika munitsipaalõigus loob munitsipaalpoliitika eeldused; kehtestab munitsipaalpoliitika piirid; käsitleb antud õigusvaldkonna olemit ja tegelikku olukorda. Omavalitsuspoliitika tuleneb tõsiasjast, et: 1) omavalitsusüksustes toimuvad valimised; 2) erakonnad osalevad omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel; 3) KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika raames tegeletakse põhiseaduse ja seaduse alusel omavalitsusautonoomia realiseerimisega: munitsipaalasustuspoliitika; munitsipaalpersonalipoliitika; munitsipaalsotsiaalpoliitika; munitsipaalkeskkonnapoliitika; munitsipaalõigus-poliitika jne. 2.6
annaabi.ee 
