Ärijuhtimine- KOV peab jutima ja seega on vajalikud sellealased teadmised Omavalitsuseetika- KOV peab toimima eetikareegleid järgides Halduspsühholoogia-KOV üksuse suhe oma teenistujattesse ja kodanikesse Omavalitsusõiguspoliitika- osa politoloogiast ning kohaliku omavalitsuse poliitilisest ideest Linnageograafia- kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOVÕ loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika: siin kujundatakse inimseste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlike vajadustele, tehes seda igas kohaliku omavalitsuse üksuses erineval moel ja intensiivsusega
vajavaid küsimusi (nt tööpuudus, väljaränne) 6) Linnaökoloogia = kasutades keskkonnateadusi tagab KOV jätkusuutliku linnaruumi arendamise 7) Omavalitsuseetika = määratakse kindlaks kõlbelised reeglid KOV üksuste ja personali tööle. 8) Ärijuhtimine = KOV üksustele kuuluvate ettevõtete majandusliku seisu parendamine 9) linnageograafia – seoses kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlikele vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase KOV olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste
arhiiviväärtuslikke dokumente. Rahvusarhiiv kogub arhiiviväärtuslikku teavet, kogudes ja säilitades Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivat teavet ning tagades selle mugava kasutamise. Kogutav teave peab oluliselt täiendama teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskonnast või peab olema oluline Eesti rahvusriigi ja ühiskonna toimimise seisukohast. See peab olema seotud tegevusvaldkondade või funktsioonidega, mis peegeldavad: riikliku ja omavalitsuspoliitika väljakujundamist, otsuseid ja haldusprotsessi, kohalikku eripära, sh kultuurinähtusi, riikliku poliitika mõju üksikisikutele, inimkooslustele ning ühiskonnale tervikuna, üksikisikute, gruppide, avalike ja eraõiguslike organisatsioonide staatust, õigusi ja kohustusi, erandlikke, unikaalseid või varem tundmatuid nähtusi, sündmusi ja olukordi ühiskonnas. Arhiiviväärtusliku teabe kogumisel keskendub Rahvusarhiiv avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute põhi-
Arhiiviväärtuslikku teavet ei hävitata kunagi ja seda säilitatakse Rahvusarhiivis ja teistes avalikes arhiivides Hindamine on avaliku arhiivi põhiülesanne Säilitustähtaja määramine on asutuse ülesanne Arhiiviväärtuslik teave on: 1. Avalike ja erainstitutsioonide, üksikisikute ja gruppide õiguslikku staatust, õigusi ja kohustusi väljendav dokumenteeritud teave, mis on oluline Eesti rahvusriigi ja Eesti ühiskonna jätkuva toimimise seisukohalt. 2. Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave. 3. Teave, mis kajastab välissuhteid ja riigikaitse juhtimist. 4. Teave, mis kajastab riikliku poliitika väljakujunemist, otsuseid ja tegevust peamistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonna-alastes valdkondades. 5. Kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi väljendav teave. 6. Teave riikliku poliitika mõjust üksikisikutele, inimkooslustele, ning ühiskondlikule ja looduskeskkonnale. 7
munitsipaalõigusloome teooria; haldusteooria ja haldusteadus; munitsipaalõiguspoliitika ja munitsipaalpoliitika; avalik õigus; eraõigus; poliitökonoomia; ärijuhtimine; munitsipaalõiguse majanduslik analüüs; sotsioloogia; ajalooteadus; territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus; linnageograafia; halduspsühholoogia; kultuuriteadus; linnaökoloogia; munitsipaaleetika. 2.5. Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika munitsipaalõigus loob munitsipaalpoliitika eeldused; kehtestab munitsipaalpoliitika piirid; käsitleb antud õigusvaldkonna olemit ja tegelikku olukorda. Omavalitsuspoliitika tuleneb tõsiasjast, et: 1) omavalitsusüksustes toimuvad valimised; 2) erakonnad osalevad omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel; 3) KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi
annaabi.ee 
