Võime öelda, et Eesti ala jaotati kolme riigi vahel ära, ning igal riigil oli oma alal omamoodi korraldus ja seadustik. 17. Sajandil oli Eesti ala jagatud kaheks: Liivimaa kubermangu, ning Eestimaa kubermangu vahel. Rüütelkonnal oli siiani suur roll Põhja-Eesti poliitikas. Loodi ka Liivimaa kindralkubermangu koht. Esimeseks kuberneriks oli Johan Skytte. Esialgu asus keskus Tartus, hiljem aga Riias. Rüütelkondade omavalitsusorganiks olid maapäevad. Eesti alal hakkasid toimuma suured läänistused, tänu millele osad linnas kaotasid omavalitsuse ja läksid kergelt aadlike võimu alla. Omavalitsuse säilitasid linnad: Tartu, Tallinn, Narva ja Pärnu. 17. Sajandi lõpuks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all, ning Narva linnast sai tähtis kaubalinn. Järelduseks saab öelda, et Rootsi saavutas edukalt oma tahtmise, ning see tõi kaasa selle, et talupojad pandi mõisnikust isiklikku sõltuvusse
Ajutine Valitsus nimetab Poska Eestimaa kubermangukomissariks esimene eestlane sellel kohal varasem Tallinna linnapea Ajutisele Valitsusele esitatakse autonoomiaplaan - Eesti alade ühendamine kõik eestlastega asustatud alad tuleb ühendada ühte kubermangu Toetusmeeleavaldus Petrogradis 26.03 40 000 osalejat Otsus 30.03 "Eesti ajutine omavalitsus" Eesti kubermang kuni 01.01.1919 Ajutine valitsus ootab Asutavat Kogu Kõrgeimaks omavalitsusorganiks Maanõukogu (maapäev) kubermangukomissari kõrval peab olema nõu andev organ Ajutine Valitsus eeldab, et sellel nõu andev roll Poska kõrval Poliitilised jõud Eestis Maanõukogus tulevad valimised aktiviseerivad erakondi et moodustada maanõukogu, mis hakkab Poskale nõu andma Poska nägi seda selliselt, et nõukogu on temast tähtsam ja ta kuuletub neile Eesti Demokraatlik Erakond 1905 Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija
sel perioodil üks olulisemaid kaubalinnu Läänemere ääres. Kuberneridele allusid mitmed ametnikud, kellest olulisemad olid tavaliselt baltisakslastest kohutnikud. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka Eestimaa rüütelkond, mille maanõunikud ja peamees konsulteerisid pidevalt kuberneriga. Liivimaal maanõunikel eriti suurt mõju ei olnud, rüütelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid resideerivad maanõunikud. Rüütelkondade peamiseks omavalitsusorganiks olid maapäevad, mida peeti nii Eesti-, Liivi- kui ka Saaremaal kuni Vene tsaaririigi lõpuni 1917. aastal. · Vene-Rootsi sõda (16561661) 1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu. Sõja peamine tanner oli aga Poolas, mis oli sisuliselt Rootsi ja Vene vahel ära jagatud. Pärast Kagu-Eesti vallutamist venelased Eesti lähistel enam uusi rünnakuid enam ette ei võtnud ja 1658
kõige viimasena popsid. Tähtsamaks kollektiivseks organiks on kogukonna koosolek, kus valitakse selle kogukonna ametnikkond. Neid valla ametnikke tohivad valida ainult taluperemehed. Teised, allapoole jäävad grupid annavad iga kümne mehe kohta ühe esindaja. Vallavanem, tema abid, valla kohtumehed ja valla volimehed. Tänu sellele, et valimiskord oli üles ehitatud pärisperemeestele, siis kõik need ametid lähevad paratamatult peremeeste kätte, kuna neil on koosolekutel ülekaal. Valla omavalitsusorganiks saab vallavolikogu, mille liikmete arv oli piiratud, vastavalt sellele, kui palju liikmeid kogukonnas oli (8-24 mees volikogus). Vallavolikogus pooled pärisperemehed ja pooled maata mehed. Vallavolikogul on ka oma esimees. Vallavolikogul on ka politseilised funktsioonid, pidid määrama trahve, lühemaajalisi areste jms. Seda 1866. aasta vallavolikogu seadust loetakse väga oluliseks arenguks talupoegade isetegemise arenguloos. Funktsioonid tulevad edasi juba Eesti Vabariiki. 19
annaabi.ee 
