Kelle eon vaja kohalikku omavalitsust Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni maavalitsus ja omavalitsusliit. Maavalitsus riigiasutusena ise kätkeb omavahel sisemises konfliktis olevat probleemide kompleksi (1) riigi huvide esindamine maakonnas nagu riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, riiklike eraldiste sihtotstarbelise kasutamise kontroll, kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida
taastata lõplikult. Üle pika aja polnud nähtud Eesti poliitilisel maastikul niisuuri muutusi ja ärevust kui seda oli tekitanud taasühinenud Eesti Linnade Liit. Seega oli liit end Eesti ühiskonna avaliku võimu osana taastanud, siiani vankumatult. 9 Tänapäev Tänaseks on läbi paljude muutuste ja riigi poolsete muudatuste tõttu Eesti Linnade Liit üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2006. aasta seisuga kõik 33 Eesti linna, lisaks 13 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 942 947 elanikku .Liidu eesmärgiks täna on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Linnade Liit on valitsusega läbirääkimisi pidava Omavalitsusliitude Koostöökogu liige. Liit tegutseb kohaliku omavalitsuse
omavalitsuslik juhtimine. Riiklik juhtimine avaldab ennast osalt dubleerivalt kahe vormina: territoriaalne juhtimine (maavanem + maavalitsus) ja haruline juhtimine (riigi kohaldusüksused). Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni. Esmalt maavalitsus, mille eesmärk on riigi huvide esindamine maakonnas ning samas maakonna elanikkonna ühishuvide esindamine. Teisalt aga maakondlik omavalitsusliit, mis on omavalitsuste vabatahtlikule koostööle tuginev institutsioon, mis tegeleb samuti maakonna tasakaalustatud arenguga. See toimib läbi omavalitsuste koostöö – vallad ja linnad saavad ühiselt täita kohustusi, neid edasi volitada jms. Koostöö vormideks on AS, SA, MTÜ ja toimub eelkõige jäätmehoolduse, ühistranspordi ja tervishoiu valdkonnas. d) Probleemvaldkonnad ja regioonihalduse korrastamise eesmärk Probleemvaldkonnad:
formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva sunniga), õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldamisel. Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme liikmeteks on 2016. aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1 ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. alev. Riiklikud Omavalitsuste üleriigiline nõupäev 11. veebruar 1994 maksud:tulumaks;sotsiaalmaks;maamaks;hasartmängumaks;kä
teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik. Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Üleriigiliste liitude eesmärgid: liikmeks olevate KOV ühishuvide esindamine ja kaitsmine; üldisele arengule kaasaaitamine; KOV-st puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; koostöö edendamine ja korraldamine; ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eesti Linnade Liit (ELL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2010. aasta seisuga 31 Eesti linna, lisaks 15 valda ja 1 alev. Kõrgeim organ on Linnade Päev, mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord valimiste vahelisel perioodil. Liidu volikogu pädevus: liidu tegevus-suundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutami-se korraldamine, tegevuskava kinnitamine, KOV majandusli-kute ja poliitiliste küsimuste otsustamine. Volikogu töövorm on
annaabi.ee 
