poolest, ühelt poolt projektiga seotud investeeringutest ja väljaminekutest, teisalt nende ressursside allikatest. Tu- lude-kulude eelarve võtab arvesse kavandatava müügimahu (tulud) ja muutuv- ning püsikulud vastavalt nende tekkimise momendile. Rahavooplaan kajastab raha tegelikku liikumist, sõltumata selle aluseks oleva kulu või tulu tekkimise momendist. Ettevõtte rahastamise võimalusteks on oma säästud, äripartneri säästud, pangalaen, riigi- või omavalitsusasutuse sihtotstarbeline toetus. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet/teenust, tegevust/tootmist, klienti ja tegevusviise, kuidas kaup/teenus kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: kavandatud kassavoogude aruanne, kavandatud kasumiaruanne ja kavandatud bilanss. Äriplaani sõnalises osas on tähtis jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Detailsem info (näiteks täismahus turu-
riigiameteis > baltisaksa aadlike tugev alaesindatus riigiametites pärast Liivi sõda Saaremaa Taani võimu all - aadli eesõigused olid väiksemad, kohustused ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril Rootsi aja alguses aadlikel suhteliselt suur võim (valitsejad kinkisid aadlikele maad, et nendega hästi läbi saada); 17.saj keskpaigaks tekkis nn Balti maariik - aadli seisuslike eesõiguste ja omavalitsusasutuse süsteem, mis teatud muudatustega jäi püsima 20.saj alguseni; Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust - riiklike kohtute loomine vähendas mõnevõrra aadli võimu talupoegade üle Rootsi ajal lõpus: Karl XI reformid - reduktsioon ehk mõisnike võimu vähendamine (mõisate omanikud pidid osa tulust andma riigile) > 17. saj lõpus õnnestus kuningal aadlivõimu selgroog murda Vene aja alguses: 1710
arvestuse kajastamiseks. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati
saamise tingimused kehtestab sotsiaalminister. · Koduteenused - isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. · Eluasemeteenused - vajaduse korral loob kohalik omavalitsusasutus võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. · Hooldamine perekonnas - isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub kohaliku omavalitsusasutuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. · Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses. Hoolekandeasutuses viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hoolekandeasutuste liigid on: · päevakeskus - päevast hooldamist osutav asutus; · tugikodu - kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus;
annaabi.ee 
