Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne
6. Kas nõustud väitega, et Poola kuninga Stefan Batory välja antud Liivimaa valitsemise seadus (nö põhiseadus) vähendas sakslaste mõju Liivimaa valitsemisel? Põhjenda oma seisukohta 2 argumendiga. V:Liivimaa provints jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil. V:Usu säilitamine; Kindel maaomad ja maa pärandamise õigus; Maksuvabastus; Omavalistus; Kohtuvõim; Kontroll kiriku üle; Tsiviiil- ja sõjaväeliste ametite reserveerimine aadlike poegadele. 8. Miks viidi Rootsi võimu all Balti provintsides läbi mõisate reduktsioon? V:Rootsi riigi soov täita sõdadest kurnatud riigikassat. 9. Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord
erivajadustega lastest lähevad erilasteaeda või erirühma tavalises lasteaias (v.a kurdidlapsed ja sügava puudega ning mitme õpiraskusega lapsed). Selliseid lasteaedu on Norras ainult mõned, enamasti suurlinnades. Kõigil erivajadustega lastel on seaduse järgi õigus individuaalsele plaanile. Vallas on ametiasutus, kes peab väljatöötama individuaalse plaani ja sealhulgas ka individuaalse õppekava, mis on mõeldud erivajadustega lapsele. Seda tehakse koostöös lapsevanematega. Iga omavalistus pakub hariduslikku ja psühholoogilist teenust. See teenus kindlustab ekspertiisi läbiviimise kui on vajalik. Teenus aitab lasteaedu / sõimesid organiseerimis ja teadmiste arendamises, et parandada iga erivajadusega lapse areguvõimalusi neis asutustes. Arenguhälbega lastel on õigus saada eriharidust alates sünnist. Erivajadustele vastav õpe on planeeritud ja koostatud koostöös lapsevanematega ja selle koostamisel peetakse eriti tähtsaks just vanemate vaateid ja arvamusi
mõis- suur majapidamine (mitte mõisniku kodu) portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel)
kergendas tööd.Talupojad kuulutati pärisorjusest priiks.Kuid see ei toonud suuri muutatusi,koormised asendati rendilepingutega.Saadi ka perekonnanimed *Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist - mõisamajandus ei suutnud enam Euroopa turul konkureerida.Viljahinnad langesid,mõisnike tulu vähenes.Enamus tõstsid renti,mõned leidsid uue sissetulekuallika 5)Priiuse esimesed aastakümnendad *Talurahva omavalitsus-19saj.algul lähtus kõik mõisast,kuid hakkas kujunema talurahva omavalistus-vallakogud ning loodi vallakohtud.Nad lahendasid talupoegade probleeme.Tekkis ka magasivilja varud.Talupoeg sai sealt laenu võtta.Tekkis ka vaestehoolekanne,ehitati vaestemajasid. *Talurahva koosseis-talurahvaseisused jagunesid2:mõisa-&külarahvas.Külarahvas oli keskne koht pererahval,kelle lapsed töötasdi koos sulastega.Suurematel hooajatöödel kasut vabadike e.popse v saunikke.Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisasundijad,ametimehed,kästiöölised
5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel. Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu.
määrus, ministrite määrused. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel. Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu.
Kreeklased mõtlesid märke juurde. Lõpuks tekkis neil 24 tähest koosnev alfabeet. 4. Kujunesid välja üle Kreekalised religioossed keskused. Delfi jumal Apolloni keskus, oraakel(ennustamine) Olümpia jumal Zeusi keskus, seal hakati pidama Olümpiamäng 5. Kujunesid välja polised ehk linnriigid 6. Polise tunnused · sõltumatu · omavalistus sinna kuulusid kodanikud, kes olid mehed, vabad, täisrealised ja põliselanikud. Seal toimusid rahvakoosolekud. Seal valiti omakorda nõukogu ja ametnikud (<---Nende käes oli võim alaliselt) Nad valiti enamasti üheks aastaks 5. Hellenism 338 ekr. Algas ja lõuks peetkse aastat 30 eKr, siis langes Kreeka Rooma võimu alla. · Hellenism on ajajärk, kus toimus nii Kreeka kui ka Idamaa nähtuste segunemine ja
annaabi.ee 
