kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi lugemispalad, saatuslikomi vigade, mugavi interjööride, teatavi viiside, kirjeldetavi ja jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide. Stiilsed variandid oleksid laeni ulatuvate riidekappide või laeni ulatuvi riidekape. Esitatud näidetestki selgub, et Aavik on mitmuse omastavasse juurde tekitanud mitu keeleuuenduslikku varianti: saatuslikoma : saatuslikomi (ains ja mitm om) , mugava : mugavi, loetava : loetavi. itmuse omastava tüvele liitis Aavik ka komitatiivi käändelõpu, mida nn ametlik keel ei i-m lubanud:kirjastajaiga, kehtivaiga, kappriiul raamatuiga, uulitsaiga, uttavaiga ,otsustetuiga , kerjajaiga , õnnetomaiga .
> Kas talle andestatakse nõukogudeaegne tegevus? Seisundiverbide (nt usaldama, armastama) puhul kasutatakse osasihitist. Verbi sisaldama puhul – mõlemad võimalused. Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta. Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav. Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist. …jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.)
Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune? Osa täiendeid võivad peale selle vastata ka konkreetsematele küsimustele, nt venna (missugune? kelle?) raamat, ukseluruumidesse (missugune? kuhu?). Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast arstist räägiti imelugusid. Sellel üldreeglil on järgmised erandid: 1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline: a) eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas; b) järeltäiendi puhul on käändetunnus kas nii põhjal kui ka täiendil või ainult täiendil, ntKasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kuisuurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas). Märkus. Eesti murretes ja varem ka üldkõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise
kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 13. Liigi teadusliku nime kuju koos alamperekonna nimetamisega. Kui tahetakse märkida liigi kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk). 14. Liigiepiteedi moodustamise põhireeglid. Isikunimest tuletatud liigiepiteet pannakse enamasti omastavasse: mehenime lõpp omastavas on i (varem ka ii,kui teadlased lisasid omaenda perekonnanimele ladinapärase lõpu „ius“), naisenime lõpp ae, mitme isiku järele pandud epiteedi lõpp orum või arum. Näiteks Amphichaeta leydigi või Amphichaeta leydigii (pandud Leydigi/Leydigiuse auks) – neid võib käsitada sama nime vormidena. Tohib kasutada ka isikunime nimetavas käändes, näiteks Mesenchytraeus viivi. Isikunimest tuletatud
annaabi.ee 
