õigused. Sealt maalt algaski poliitiline organiseerumine Eestis. See oli soodne olukord oma riikluse algatamiseks. Asutati esimene partei, mis koosnes eestlastest. Kuna eestlased võtsid nüüdsest riigi valitsemise oma õlgadele, hakati üha enam ka maa- ja linnaomavalitsustesse valima eestlasest esindajaid. Selle tagajärjel kasvasid ka eesti rahva teadmised poliitilises tegevuses kiiresti. Eestlased olid haaranud juba suure võimu omariikluses. 20. sajandi algul Venemaad tabanud majanduskriis tegi kanna pöörde ja muutus majandustõusuks. See mõjus Eesti majandusele hästi, sest Tallinn otsustati muuta Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks. Esimese maailma sõja alguseks oli Eesti piirkond muutunud üheks arenuimaks Vene piirkonnaks. Venemaa avas Eesti pinnal niivõrd palju tehaseid, et peaaegu kõik suutsid endale töökoha leida. Toorained toodi kohale Venemaalt, tooted läksid Vene turule
ühesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite ühesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud üritasid ellu jääda spetsialiseerudes ümber siseturu vajaduste rahuldamiseks. Hakati tootma palju põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,
ühesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite ühesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud üritasid ellu jääda spetsialiseerudes ümber siseturu vajaduste rahuldamiseks. Hakati tootma palju põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on
täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisetest suhetest. Eesti omariikluses pole inimene loodud riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. Riik reguleerib inimese käitumist sel määral, et see ei riivaks põhjendamatult tema vabadust ja kindlustaks avaliku huvi realiseerumise. Riigivõim peab tegutsema selle nimel, et tagada inimesele kuuluvad õigused ja vabadused. Inimese ja tema õiguste ja vabaduse tunnistamine kõrgemaks väärtuseks tähendab seda, et riigil pole ilma seadusliku aluseta võimalik sekkuda inimese tegevusvabadusse
Näiteks leidis Riigikohus üldkogu otsuses 3-4-1-6-12 (nn ESM kaasus), et ka euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus kuulub alates Eesti kuulumisest euroala riikide sekka Eesti põhiseaduslike väärtuste hulka. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelistest suhetest. Eesti omariikluses pole inimene loodud riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. Põhiseaduse preambul konstateerib, et riigi kindlustamise ja arendamise mõte on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Inimese prioriteet riigi ees pole riigi kehtestatud, vaid riik tunnustab seda kui inimesele loomulikult kuuluvat omadust. Riik reguleerib inimese käitumist sel määral, et see ei riivaks põhjendamatult tema vabadust ja kindlustaks avaliku huvi realiseerumise.
annaabi.ee 
