Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991. aastal kell 23.03, kuna just sellel hetkel võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.(1) Selle suure otsuseni jõudmine oli aga pikk ja raske teekond ning enda arutluses peatun pikemalt demokraatlikel rahvaliikumistel ning organisatsioonidel mis tekkisid Eestis perestroika ajal, rahvarohketel omariiklikuse taastamisega seotud üritustel, suveräänsusdeklaratsioonil, üleminekuperioodil ning annan ka enda hinnangu omariiklikuse taastamisele. 1985. aastal Gorbatsovi võimulrtulekuga ei leidnud perestroika Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s alustas muutusi alles 1986 aasta lõppedes kui Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Esimest korda peale pikka aega kogunes rahvas kokku ning nn
massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17. juunil 88 aastal, tähistas rahvas võitu suure massimeeleavaldusega, mille eesmärgiks oli sesista Moskvas Eesti huvide eest. Selles osales ligi 150 000 inimest. Järjekordne massiüritus oli ,,Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse eest ka üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 16. novebril 1988. aastal võttis Eesti NSV Üleminekunõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.30. märtsil 1990. aastal võttis Üleminekunõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariiklikuse taastamiseda. Eesti võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikul iseseisvuse poole
pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamin Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis selle hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariiklikuse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Eestlased oli targad ning kavalad. Nad kasutasid arvatavasti enda ainsat võimalust taastada Eesti iseseisvus. Ülemnõukogu võttis vastu õige otsuse
okupatsiooni ajal? Välisraadiojaamad(Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, Vabadusraadio), tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kollegidega sidemed, Soome. 7. Õige/vale 8. Nimeta Eesti Taasiseseisvumise ajaloost 2 võimsat massiüritust. Põhjenda nende tähtsust. Balti kett Aitas teadvustada Baltikumi probleeme välismaailmale. Eestimaa laul massiüritus, millel kõlas üleskutse omariiklikuse taastamiseks. 9. Nimeta Eesti Taasiseseisvuse ajaloost 2 tähtsamt organisatsiooni, ühendust või liikumist. Milliste ürituste läbiviimisega on nad erilist tähelepanu saavutanud? Rahvarinne korraldas ,,Eestimaa laulu" Eesti Muinsuskaitse Selts 1988. Aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. MRP-AEG tõi päevavalgele MRP pakti ja selle tõelise sisu ning tagajärjed Baltikumile ERSP - 10
Biograafiaid, refereerivaid raamatuid ning arvamusjutte on teinud temast paljud kirjanikud. Jaan Poska teemal on kirjutanud raamatuid ning artikleid järgnevad inimesed: · Kaarel Tarand, ,,Läbirääkija" 1998 · Eduard Laaman, ,,Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik" 1935 · Eero Medijainen, ,,Jaan Poska: Ivan või Jaan?" 1998 · Küllo Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas." 2010 · Aadu Must, ,,Jaan Poska, Eesti omariiklikuse ettevalmistaja" 2010 Enda arvamus mehest nagu Jaan Poska, on mitmekülgne. Esiteks suutis ta ülihästi taltsutada Venemaad, kui pidas läbirääkimisi Eesti iseseisvuse teemadel. Teiseks oli tal tugev loogikataju, mis viitab kõrgemale loomulikule intelligentsile. Harukordsed omadused tegid temast erilise mehe, vähemalt minu jaoks. Kuid Eesti jaoks oli ta eriline tänu oma saavutustele, mille tõttu me võime tänapäeval üldse Eesti Vabariigist rääkidagi. Kuidagi
annaabi.ee 
