mitmele mandrile ja erinevatesse maailmajagudesse · Tühjuse mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek Canterbury peapiiskoppi Thomas Cranmerit võib pidada reformide peaarhitektiks. · isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele Kalvinism · Kolm kalliskivi Protestantlik usuvool. · Meeleharjutused: Meelerahu, Analüüsiv vaatlus, Brahmaseisund, Kaastunne Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. · Buddha õpetus on suuline
Meelerahu ja analüüsi vaatlus Meelerahu abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette. Analüüsiva vaatluse abil aga uuritakse seda objekti põhjalikult. Objekti analüüsides jõutakse selle omaoleku tühjuseni. Analüüsi eesmärk on mõista, et nähtustel puudub ise ehk püsiv omaolek, et kõik seadmused on tühjad. Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks. Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja-nunnadeks Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini.
Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks (1). 6. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see, mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks (1). 6 7. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu
Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk mõistmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr antman), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see, mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade (skr skandha) kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi (skr triratna, pl.k. tiratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha
Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks. Isetus Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr antman), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see, mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade (skr skandha) kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi (skr triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha
annaabi.ee 
