sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Põhjusliku jada alguses on teadmatus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast Tühjus ja Isetus Sõltuvusliku tekkimise sünoüüm Nähtusel puudub püsiv omaolek Nähtused alluvad muutusele ja on võimelised toimima, tänu sellele on võimalik ka virgumine Tühjus ei viita mitte millegi olemas olule Isetus viitab sellele, et inimesel puudub “mina” olek Kolm kalliskivi Kolm kõige kõrgemat austusväärset objekti Kolm kaitsjat-virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha Nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab
Elatuvad põllumajandussaaduste müügist ja käsitööst · Kõik on omavahel seotud Anglikaani kirik Oli peamiselt levinud Inglismaal, kuid levis ka Õpetuse põhimõte: mitmele mandrile ja erinevatesse maailmajagudesse · Tühjuse mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek Canterbury peapiiskoppi Thomas Cranmerit võib pidada reformide peaarhitektiks. · isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele Kalvinism · Kolm kalliskivi Protestantlik usuvool. · Meeleharjutused: Meelerahu, Analüüsiv
Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse- tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele (1). 5. Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek. Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks (1). 6. Isetus
Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused (skr dharma) iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse-tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk mõistmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks.
ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused (skr dharma) iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse-tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks. Isetus