märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlaga aga soovis, et võitja võidetu tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. 3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid keiser Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid.
1940’ndatel aastatel, Teise Maailma sõja ajal, muutus kosmeetika vähem kättesaadavamaks. Peale sõda aga toimus hüppeline kasv kosmeetika- ja moetööstuses. Hakati korraldama 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III moešhõusid. Avati omanimelised moemajad (Gucci, Givenchy, Coco Chanel ja teised). 1951 aastal korraldati ka esimene Miss Maailm konkurs. Tekkisid niinimetatud kosmeetikanäod, kus kuulsad näitlejad osalesid meigi- ja kosmeetikatooteid reklaamivatel kampaaniatel. Hakati rohekm kasutama ka roosasid toone huultel. Silmalau värvidest ei kasutatud enam vaid ühte värvi, toone hakati kombineerima. Kasutusele võeti silmalainer. Iga endast lugupidaval naisel
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised.
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised.
on vähe säilinud (Vaga 1999:111). Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid keisrid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keisrite paleed (Kõiv 2006: 160). Suurejoonelist ehitustegevust arendati Julius Caesari ajal. Ta alustas uue foorumi ehitamist
koos kõige eelnevaga arvatavasti kahandas ka enda populaarsust. Siiamaani loetust järeldan ma seda et Tiberius oli üsna isekas kuid edasi minnes tuleb välja, et ta loobus auavaldustest, keeldus vastu võtmast isamaa isa, imperaatori ja augustuse tiitlit; ta ei lubanud endale isegi templeid pühendada. Jah, tagasihoidlikust sellel mehel jagus, nimelt kui senat oli valmis juba septembri kuu ümber nimetama tiberiusekuuks, keelas Tiberius selle ära. Caesaril ja Augustusel olid siis juba omanimelised kuud olemas, vastavalt juuli ja august, ning Tiberius lausus selle pakkumise peale: ,,Kust võtab senat kuid, kui Rooma saab kolmeteistkümnenda keisri?" Minu arust hästi öeldud. (Tiidus, 1997, 182) Varsti läks Germanicus Süüriasse kus ta ka suri. Süüdlaseks arvatakse olevat Gnaeus Piso kuid see ei pruugi ilmtingimatta tõsi olla. Palju arvasid et tegelik süüdlane on hoopis Tiberius kuid ka see ei pruugi paika pidada. Seianus aga oli vahepeal juba otsustanud ise troonile asuda
teenuseid ning sisaldasid kultuurihuviliste külastajatele ka raamatukogusid ja lugemisruume. Kuid maailmalinna pealinn nõudis muidki ühiskondlikke ehitusi. Varasema juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal linna sihipärase väljaehitamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud – keiserlikud foorumid. Varasematele templitele lisandusid uued, muuhulgas ka kõigi jumalate tempel – Panteon. Linna kaunistasid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Linna ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatinuse künkal keisrite palee. Kogu seda piltit äiendasid teatrid, hipodroomid ja amfiteatrid gladiaatorite võitluste korraldamiseks. Avalikud mängud Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased eriti lugu spordist. Seevastu armastasid nad