). Eesnimi ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid (nt Karl X). Nimeks ei saa panna arvu (nt Karl Kümme või Karl Kümnes). Nimeks ei saa panna tähekombinatsioone, mida pole võimalik hääldada (nt kaashäälikutest koosnevat rida). [3, 5] Eesnime pikkus ei või ületada koos tühikute/ sidekriipsuga 30 tähekohta. [5] Eesnime õigekirjutus peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimede õigekiri lähtub nende päritolust (omanimi, võõrnimi, tsitaatnimi). [3, 5] 2.3.1. Omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed Omanimede hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni. Omanimed on muinaseesti nimed praegusaegsel kujul (nt Ülo, Lembit, Ülle, Vilja jne); tehisnimed (Kalju, Vello, Urmas, Luule, Maimu, Urve); lähisugulaskeeltest pärit nimed (nt Aino, Külli, Merja); samuti täiesti eesti keeles muganenud laennimed (nt Jaan, Toomas, Jüri, Rein, Tiiu, Mari, Kadri, Triin, Reet). [5]
reeglipärased ja kokkuleppelised nimed. Reeglipärastele rakendatakse reeglid. Kasutatakse originaalkujul või siis kirjutatakse ümber (nt kui kirjutatud muu tähestikuga). Kõik on reeglite järgi ümber kirjutatud mitte meelevaldne. Teine liik on kokkuleppelised: ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased ja neid on statistiliselt tühine hulk, samas on nad olulised, sest esinevad sageli ja igapäevakasutuses. Neid ei asendata millegagi. Neid saab alaliikidesse jagada: omanimed (= naabrusnimed, välisilmelt eestipärased. Turu Turku; Pihkva - Piskov), tõlkenimed (= ennisvormi tõlked. Sõnad, millest üks nimi tuleneb, selle tõlkides saab tõlkenime. Uus-Meremaa New Zealand, tulnud saksa keele kaudu), mugandnimed (eripära selles, et võõrkeelsed nimed, mis on kirjapildilt eesti keele mugandatud. Doonau sks Donau), kaudkeele nimed (nimed üle kohalikust keelest. Belgrad Beograd). Tähemärgid. Nimed, mida võetakse üle ladina tähestikuga keeltest
Kumbagi süsteemi ei kasutata nt armeenia, birma ja kasahhi k. Reeglipärased ja kokkuleppelised nimed REEGLIPÄRASED – need, mis on originaalkujul või reeglite järgi ümber kirjutatud (valdav osa): o originaalkujul: Västerås, Chişinău, Jysaskylä; o ümber kirjutatud: Shangai, Tõkyõ, Almatõ; KOKKULEPPELISED – ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased nimed (väike hulk, ent tuntud nimed): - omanimed – Turu (Turku), Pihkva (Pskov), Ojamaa (Gotland); - tõlkenimed: Tulemaa (Tierra del Guego), Uus-Meremaa (New Zealand), Ülemjärv (Lake Superior). On vahe, kas tõlgitakse pärissisu või mitte. Sageli tõlgitud värvustega seotud kohanimesid, suurustega seotud. Kohanimede puhul on tõlkimine harv, isikunimede puhul harvem. Tõlkida saab ilukirjanduses. Esimesed tõlkenimed Piiblist, ka maailma kohanimede atlasest, geograafiaõpikust
pole võõraks peetavaid struktuurijooni, n.o 1) muinaseesti nimed praegusaegsel kujul, 2) tehisnimed, 3) lähisugulaskeeltest pärit nimed, 4) täiesti eesti keeles muganenud laennimed. Võõrkeelsed nimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, mis on eestlaste kasutusse jõudnud põhiliselt viimase 150 aasta jooksul. Praeguse eelisnimestiku järgi otsustades on populaarsemad rahvusvahelised nimed. Eeliskahekümnes on nii poistel kui tüdrukutel valdavad võõrkeelsed nimed. Eesti omanimed on esindatud vaid üksikute laennimedega (Liis, Triin, Kadri, Liisa; Kristjan, Siim, Mihkel, Tanel, Taavi), ülejäänud on vanemad või uuemad võõrapärased nimed. Eesti eesnimistut iseloomustab avatus, nimevaliku kiire vaheldumine; uusi nimesid leiutavad nii vanemad ise, kuid tavaline on nimede laenamine rahvusvahelisest kasutusest. Kuivõrd ka 19. sajandi keskpaigale eelneval perioodil kasutati küll muganenud kujul ja eestipäraseks peetuna
annaabi.ee 
