Piisoni lend. Autori(te) põhilised seisukohad ja õppetunnid on : 1. Viia töö tulemused nende omandusse, kes tööd teostavad. 2. Luua omanikutunde keskkond, milles iga inimene tahab olla vastutav oma töö tulemuste eest. 3. Juhendada inimeste individuaalsete võimete ja kompetentside arendamist. 4. Õppida kiiremini. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis. 3) Mõelda tuleb strateegiliselt. 4) Tuleb harjutada intellektuaalse kapitalismiga sobivat juhtimisstiili.
........................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine..........................................................................................5 Individuaalsete oskuste arendamine.......................................................................5 Liider olla tähendab õppida....................................................................................5 III osa- Rännaku juhtimine.........................................................................................6 Visiooni maagia................................
Kordamisküsimused: Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest? Konfliktiks oleks siiski kohasem nimetada neid sündmusi, kus vaidlus on kasvanud tõsiseks vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine otsustusprotsessis tagab jätkusuutlikkuma elukeskkonna (tasakaalustatum süsteem - mõistlik ressursikasutus ja- jaotus ning sotsiaalne stabiilsus). Rohkem inimesi ja seega ka rohkem teadmisi ning mitmekülgsem vaade probleemile on otsuste langetamisse kaasatud - iga huvirühm tuleb protsessi oma teadmistega. Ka ühiskonna nõrgemad huvirühmad saavad võimaluse oma huve esindada ja kaitsta. Millised on võimalused konflikti analüüsimiseks?
delegeerimine on võtmeks heade suhete loomisele juhi ja alluvate vahel (Winston 1997). Töötajate võimustamine ning kohustuste, õiguste ja vastutuse delegeerimine võimaldavad oluliselt suurendada töötajate kompetentsust ning tööle pühendumust. Kui muuta töötaja oma töö eest vastutavaks, hakkab ta sellesse suhtuma kui omandisse. Ning igaüks tahab, et tema tööd tunnustatakse ning hinnatakse tema panust töösse. Omanikutunde ja vastutuse jagamine on praegu valitseva intellektuaalse kapitalismi ajastu efektiivne juhtimisvahend. Kui töötajates juurutada omanikutunne, hakkavad ja tahavad nad oma töö eest vastutada. Juhi ülesanne on näidata kätte suund, kõrvaldada teelt takistused, arendada omanikutunnet ja stimuleerida omaalgatuslikke tegusid (Belasco, Stayer 2001). 20 Täielikku delegeerimist on paljudes ettevõtetes võimatu rakendada, seepärast
1) Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest? Konfliktiks oleks siiski kohasem nimetada neid sündmusi, kus vaidlus on kasvanud tõsiseks vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. 2) Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine otsustusprotsessis tagab jätkusuutlikkuma elukeskkonna (tasakaalustatum süsteem - mõistlik ressursikasutus ja- jaotus ning sotsiaalne stabiilsus). Rohkem inimesi ja seega ka rohkem teadmisi ning mitmekülgsem vaade probleemile on otsuste langetamisse kaasatud - iga huvirühm tuleb protsessi oma teadmistega. Ka ühiskonna nõrgemad huvirühmad saavad võimaluse oma huve esindada ja kaitsta. 3) Millised on võimalused konflikti analüüsimiseks?
annaabi.ee 
