Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa. Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud, linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge. Selleks otsustati Vana-Liivimaal rajada Liivimaa kuningriik, mis oleks Moskvaks sõltuv Liivimaa kuningriik. Taani kuninnga vend oli vennaga tülli läinud, läinud
nimel sellel hämmastaval sotsiaalsete muutuste rohkel kümnendil. Tod Browningu "Freaks" on miskipärast rohkem läbi kirjutatud, kui vaadatud film. Siiski hulkurite viimane õhtusöök Bunuels Viridianas on olnud inspiratsiooniks paljudele järgnevatele filmimeistritele. Max Ophus, Fellini, Bergman ja paljud teised on lisanud klippe Freaksist oma filmidesse. Üks põhjuseid, miks seda teost ei ole näidatud viimastel aegadel, isegi mitte omalaadses repertuaaris, võib olla poliitiline ebakorrektsus. Lõppude lõpuks, mitte nii kaua aega tagasi, Werner Hertzogi " Even dfarfs started small" paralleel pöialpoiste institutsioonist, kes alsutavad mässu oma täiessuuruses guverneri vastu see film võeti vastu Rahvusvahelises kinos. Freaks on keelatud paljudes riikides ( üle 30'ne aasta Suurbritannias), kui liiga graafiline väljapanek inimestest erinevate raskete füüsiliste probleemidega.
1.11 Interpolatsioon hägusates süsteemides 27 liikmesfunktsioonide kuju. Järgnevates osades vaatleme nende rolli lähemalt. 1.11.1 Häguärastamine Antud jaotises vaatleme peamiste häguärastamismeetodite mõju interpolatsioonile süsteemis, 0.5-se liikmesfunktsioonide ülekattega süsteemi näitel jättes muud süsteemi parameetrid samaks. Kõige silmatorkavam on asjaolu, et maksimumide keskmise meetod realiseerub omalaadses treppfunktsioonis. See on ka põhjus miks arvutuslikult odav maksimumide keskmise meetod on modelleerimises, kus me enamasti ootame sujuvat interpolatsiooni, harva kasutusel. Samuti muutub antud meetodi puhul muude interpolatsiooni iseloomule mõjutavate tegurite roll olematuks ja multitasemeline relee, milleks hägus süsteem maksimumide keskmise meetodiga muutub (eeldusel, et väljundi liikmesfunktsioonid on sümmeetrilised), võib hägusloogika asemel
nõuab suurt pühendumist ja ka kaastöötajate abi. Senistest treeningprogrammidest ei ole aga EI õppimisel kasu kuna need on suunatu aju valele osale. Goleman ei vähenda IQ ja tehniliste oskuste olulisust juhtimisel, vaid jättes need samale tasandile rõhutab emotsioonide olulisuse kasvu kaasaegses majanduses edukaks liidriks olemisel. Emotsionaalse intelligentsuse sisu avatakse läbi viie üldtuntud termini omalaadses ja laiendatud defineerimises, mida võib tehnilises mõttes seostada Goldratt'i lähenemisega teooriale. Teooria sisuline külg (emotsioonide ja tungide tähtsuse rõhutamine ratsionaalsuse kõrval) meenutab kohati Freud'i ja Jungi (Ego ja Id teooria). Loe lisaks: Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk.3.1-3.3, lk.96-120: Liidri tüübid ja eelistused; Liidri omadused ja tunnused; Karisma ja emotsionaalne intelligentsus. 1
annaabi.ee 
