surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud, sest kõige selle koleduse nägemine teeb oma töö. 11. september 2001. aasta, kuupäev, mis on ilmselt üks meeldejäävaim maailmasõdade kõrval. Päev, millest U.S.A ning maailm pole siiani toibunud. Al-Quaeda terrorirünnak kaksiktornidele põhjustas mitmekümnete tuhandete inimeste surmasid, kadunuksjäämisi ning vigastusi rekordkiirusel. See oli aeg, kui kogu maailma tundis kaasa ohvrite omaksetele, sest taas meenusid enda kadunukesed, kes hukkusid alusetult, valel ajal vales kohas olemise tõttu. Kaotades kedagi armast, hakkad rohkem hindama neid, kes on veel su ümber. Rõõmu paneb tundma ka väikseim pisiasi, mis alles hiljuti tundus veel üsna tähsusetu. Sõja jaoks on inimene justkui tabula rasa,, kes on ülimalt vastuvõtlik kõigele, mis teda puudutab, vormides teda sündmuste järgi ükskõikselt ning mitte arvestades eelnevaga. Uskudes, et nii ongi õige
pelatemamiseks. Soomlastele meeldib väga suvine aeg. Peale jaanipäeva kolivad paljud soomlased linnadest enda suvemajadesse,mille üle on nad väga uhked et neil on suured ja ilusad suvemajad. Jõule ja eriti jõululaupäeva peetakse soomes eriliseks sündmuseks. Samuti nagu eestiski peetakse jõule pereliikmete ning lähedaste seltsis.Kombeks on meeles pidada soomlastel meeles pidad oma lahkunud lähedasi,süütada haual küünal.Seda teeme meiegi, käime pühadeajal oma omaksetele hauapeale küünlaid süütamas. Saun on soomlastele väga olulisel kohal. Saunas käivad vaid perekeskis. Avalikke saunu, kus mehed ja naised koos käiksid ei ole.Soomlased pettuvad kui sõbrad kelle auks on köetud saun.Soomlastel on tavaks käija saunas.Väga paljudes soome elamutes on ehitatud saunad.Eestlastele meeldib ka saunad,aga meil on tavaks saanud nii öelda''pühapäeva saun''seega väga palju köeti nädalavahetusel sauna.
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama
(Väljas pidi Pekko olema peidetud.) Eestlaste tähtsaim jumal oli Taara (Tara, Tarapita), kelle päritolu pole teada. Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid. Teine jumal oli Uku (vanamees), keda austati Virumaal, mida kaitses ei teata. 10. Muinasusund ja tänapäev. Tänapäevani on säilinud muinasusundist hingede aeg. Tänapäeval on see aeg lühem, seda peetakse 2.novembril, kuid siiani jäetakse omaksetele toit lauale ning mõnel pool köetakse veel saunagi. Samuti on alles kadri- ja mardipäev. On säilinud ka mõistete vägi ja hing tähendused. 11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul. Kuna Eestis käis palju ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaa kaupmehi, siis olid eestlased juba enne muistset vabadusvõitlust ristiusuga tuttavad. Eestlased hakkasid põletusmatuste kõrval ka haudadesse matma (peaga lääne poole, nagu kristlased), mis kinnitas seda, et ristiusk ei
annaabi.ee 
