· Kartis venestamise ohtu eesti keelele ja luteri usu kirkutele, oli usuteadlane · Vaadetelt eestimeelne, liberaalne, emokraatlik · Rõhutas, et eestlased peavad saama suureks vaimult Hurda ja Jakobsoni vahel oli rahvuslikus liikumises suur lõhe Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu Hurt kuulus. Jakobson oli aktiivne kiriku kritiseerija, ta kritiseeris kirikut mitte kui religiooni vaid neid baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson aga radikaalsem, seetõttu Jannsen oma ajalehes Jakobsoni jutte ei avaldanud. Esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Eestvedaja Jannsen, eesmärk eestlased üle maa kokku kutsuda, esimene kord kui see jälle võimalik oli Tulemus : kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvustunne, laulupidu andis jõudu ja julgust tulevikuks Eesti Aleksandrikooli komiteed 1860ndad
ja ruumides levis kopitanud hais. Just selles samuses majas varjab ennast ka põgenenud sunnitööline Vautrin. Põgenenud vang teeb ükskord Rastignacile ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta pakub, et Eugene võiks Victorine'ga abielluda. Vautrin teab et tüdruku isa on rikas ning tappes Victorine' venna, teeb isa tüdrukust pärija ning niisama lihtsalt olekski Eugene rikas. Rastignac aga keeldub sellisest ettepanekust. Vautrin üritab pöörata asjade kulgu omakasuks ning uinutab veiniga Eugene'i ning kui ta viimaks ärkab, on juba hilja. Vautrin oli korraldanud venna tapmise. Rastignacile oli aga plaan venda teavitada olukorrast, mis tal jäi aga tegematta oma seisundi tõttu. Eugene ei soovi pärast seda enam Victorinega suhelda ning tüdruk kolib oma isa juurde. Kui isa Goriot sai teada, et tema tüdrukud on laastumas, sai ta rabanduse ning Maxime de Trailles, vanema tüdruku armuke oli võlgades, mille suuruseks oli 100 000 franki ning teine
sest kuigi inimesed võivad olla ühte usku, on nende teed Jumala lunastuse saavutamiseks erinevad. Igale inimesele võib usk tähendada midagi erinevat, osad peavad täpselt kinni doktriinist ning teised väärtustavad sellega seotud kogemusi. Inimeste erinevad tõekspidamised mõjutavad nende suhtumist vaimulikku ellu ning ka igapäevastesse tegevustesse. Kaval-Ants usub, et ka tema pääseb taevasse, sest ta paneb teised omakasuks tööle ja pühendub rikkuse kogumisele, tema arvates ei saa Jumal teada, mis toimub tema peas ning seetõttu ei saa ta ka teada tema petuskeemidest. Paljud aga usuvad, et Jumal näeb kõik inimesed läbi. Seetõttu võibki väita, et inimeste käitumist on tihti keeruline selgitada, sest kõik järgivad oma uskumisi ja tõdesid. Minu arvates valis tudengifilmi autor 2006. aastal selle teose, sest see on väga mitmekihiline
13. Missugune oli teose koomiline pool? Minu jaoks oli koomiline tegelaste kangekaelsus ja kuidas raamat oli tegelikult mõeldes väga masendav. Surma ja petmist oli palju. 14. Mis sai I osa lõpuks Andrese vanematest lastest? Liisi abiellus Pearu poja Joosepiga, Maret abiellus Sassiga, Indrek läks linna kooli ja Andres läks Kroonu. 15. Leia ühiseid jooni ,,Tõe ja õiguse” aja ja inimeste ning kaasaja Eesti elu ja inimestega. Armu kolmnurgad, valetamine, omakasuks inimesi ära kasutada, üldised sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid.
moraal – kiriku pärusmaa õigus – riigi hooldada. Skolastika – koolifilosoofia tegeles kuni 13. saj. Aristotele-Platoni õpetuse mugandusega. Uuriti õiguse muutuvust Sevilla Isidorus (570 - 636) Positiivseid seadusi ei saa lihtsalt tuletada loomuõigusest. Tuleb silmas pidada, et need oleksid austuse väärilised, õiglased ja võimalikud, kasulikud ja selged, nii et need oma tumedusega ei annaks võimalust pettuseks. Seaduseid ei tohi kehtestada omakasuks, vaid üksnes kodaniku üldiseks kasuks. Isidorus võttis seega üle Platoni, Aristotelese õpetuse riigi eesmärgist – kodanike üldine kasu. Otsiti algnormi, millele on taandatavad kõik loomulikud seadused: Canterbury Anselm käsitles sellena „kuldset reeglit“ - kellelegi ei tohi teha seda, mida ei soovita endale osaks saavat; kelleltki ei tohi nõuda seda, mille tegemiseks sa ise ei ole valmis.
18 Deserteerimisi oli juba esimese sõja-aastaga ca 500 000, see mõjus vägagi häirivalt nii sõjaväelisele kui ka poliitilisele eliidile. Enamus neist desertööridest olid sattunud kas siis Saksamaa või Austria sõjavangilaagritesse. 19 Kui 1915. aastal oli tsaar pealinnast vägede ülemjuhatajaks lahkunud, jäi riigivalitsemine tsarinna kanda. Tsarinna Aleksandra aga sõltus Rasputinist, kes olnud ainus kes tsaaripere poja veritsustõbe oskas ravida. Rasputin kasutas tekkinud olukorda omakasuks ära ning lasi Aleksandral enda tuttavaid ametisse määrata. See aga rahvale ei meeldinud ja juba 1916. aasta lõpus ei kannatanud Rasputinit enam isegi aadlikud välja. Aadlikke ärritas see, et Rasputin nende ametlikke riigiameteid oma eesmärkide saavutamise nimel õõnestas. Rasputinile tehti siis see nüüdseks kurikuulsaks saanud atentaat. Riigiduuma liberaalid aga ei jäänud rahule vaid Rasputini atentaadiga ning tahtsid kindlameelselt suuri tsaaripoolseid vastutulekuid saada
annaabi.ee 
