kondensaatorist C ja induktiivpoolist L . Kui laadida kondensaator ja katkestada pärast seda ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vabad nn elektromagnetilised võnkumised, mis tähendab seda, et võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. Kondensaatori tühjenemise käigus aja T/4 jooksul toimub tema elektrivälja energia muundumine pooli magnetvälja energiaks. Seejuures tekkiv omainduktsiooni emj takistab kondensaatori tühjenemist (Lenzi reegel). Järgmisel veerandperioodil tekib pooli magnetvälja kahanedes aga selline omainduktsiooni emj, mis põhjustab kondensaatori ümberlaadumise (jällegi kehtib Lenzi reegel). Seega pooli magnetvälja energia muundub nüüd kondensaatori elektrivälja energiaks. Kolmandal veerandperioodil kondensaator tühjeneb uuesti ja neljandal veerandperioodil laetakse esialgsega samamärgiliselt. Kogu
53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57. Mis on vastastikune induktsioon? Millest sõltub vastastikune induktiivsus? 58
selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57. Mis on vastastikune induktsioon? Millest sõltub vastastikune induktiivsus? Olgu kaks liikumatut kontuuri
selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Elektrivool kontuuris tekitab seal magnetvälja magnetinduktsiooniga B. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57. Mis on vastastikune induktsioon? Millest sõltub vastastikune induktiivsus? Olgu kaks liikumatut kontuuri
Aastaga 1831 algab Faraday uurimistöös tähtsam ajajärk. Sellesse ajajärku kuuluvad ta kuulsamad uurimused elektrist ja magnetismist, mis ilmusid ühise pealkirja all Experimental Researches in Electricity (Katselised uurimused elektri kohta). 1832. a. algul tehtud uurimused käsitlevad indukstsioonivoolu tekitamist maamagnetismi abil. Järgmine Faraday uurimus, mille kallal ta töötas 1834. a. sügisel, käsitleb jälle elektromagnetilist induktsiooni ja nimelt enda- ehk omainduktsiooni. See on induktsioonvool juhtmes endas, milles ühendatakse või katkestatakse elektrivool. See küsimus kerkis päevakorrale, kui W. Jenkin juhtis Faraday tähelepanu vooluahela katkestamiskohal esinevaile sädemeile. Faraday taipas kohe, et siin on tegemist induktsioonivoolu tõukega, mis tekib seetõttu, et järsul voolu katkestamisel kaovad voolu magnetitungjooned, mistõttu tekib samas juhtmes lühikestusega samasuunaline induktsioonvool. 1835
103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks 104. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks.
elektromagnetilise induktsiooni seadus. 102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks 104. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 105. Lähtudes allolevast seosest, tuletage solenoidi magnetvälja energia avaldis. 106
Φ 2 L= =¿ μ0∗n ∗V I Solenoidi induktiivsus on solenoidi geomeetriast ja südamiku materjalist olenev. Pole otseselt laengute liikumisega seotud suurus. Mis on omainduktsioon elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastavalt Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse omainduktsiooni elektromotoorjõuks. dI dL Eioma =− L( dt +I dt ) Kasutades transformaatori skeemi, tuletage allolevad seosed. Primaarmähises igal ajahetkel Ohmi seadus: d E1− ( N ∗Φ ) =I 1∗R 1 Pinge I 1 R1 on praktikas väike, sest mähise takistus on dt 1 väike. d E1 ≈ ( N ∗Φ ) dt 1 Vastavalt vastastikuse induktsiooni elektromotoorjõud sekundaarmähises.
Nimetatud põhjusel leiab RC-filter kasutust ainult väikeste koormusvoolude korral. Silufiltri toime iseloomustatakse silumisteguriga, mis näitab mitu korda väheneb pulsatsioon silufiltri toimel q=Dsis/Dvälj. RC-filtri takistusel tekkiva pingelangu tõttu väheneb ka toiteseadme väljundpinge. (LC skeem) LC-filter on märksa täiuslikum, kuna ta sisaldab kaht energiat salvestavat elementi: induktiivsust, mille klemmidel tekib voolumuutustest elektromotoorjõud (omainduktsiooni elektromotoorjõud) ning pinge suurenedes piirab see elektromotoor jõud voolu takistada pingevähenemisel püüab säilitada voolu. Peale selle on oluliseks erinevuseks RC-filtriga see, et alalispingeline pingelang induktiivpooli mähisel on väga väike. Seetõttu on LC-filtri kasutegur märksa kõrgem. Kondensaatori laadimine toimub läbi induktiivsuse, kondensaator tühjeneb tarbijale. Silufiltrite toimet võib vaadelda ka teisiti
Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus. Kui vool läbib primaarmähist, tekib selle ümber magnetväli, mille jõujooned haaravad ka sekundaarmähise keerde. Kontaktide avanemisel on omainduktsiooni elektromotoorjõu väärtus primaarmähises 200 – 300 V. Sekundaarmähises tekkiva vastastikuse induktsiooni elektromotoorjõu väärtus sõltub primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtest. Primaarmähis on keritud jämedamast traadist läbimõõduga 0,19…0,8 mm ja väikese keerdude arvuga (150 – 170 keerdu) ning sekundaarmähis peenest traadist läbimõõduga 0,06…0,09 mm ja suure keerdude arvuga (9600…11000). Selline keerdude arvu suhe tõstab pinget 57…65 korda
magnetvälja olemasolu. Pöörisvoolude magnetvälja tõttu esinevad juhtide või ka näiteks pooli ja selle südamikus paikneva püsimagneti vahel tõuke- ja tõmbejõud. Nagu kõik elektrivoolud, tekitavad ka pöörisvoolud elektromagnetväljasid ja muudavad keskkonna temperatuuri. Selle kohta oli ka näide kuidas ta mingeid tükikesi mööda metall plaati alla lasi libiseda. 46. Induktiivsus. Omainduktsioon. ε = - L* (dI/dt) Tuletamine; ε = - (dΦ/dt) = - (d/dt)* (L * J )= - L* (dI/dt) Omainduktsiooni ehk eneseinduktsiooni ε tekib voolutugevuse muutmisel vooluringis endas, kus on olemas induktiivsus (induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav suurus). Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud tekib sel ajal, kui vool muutub. Suuna saab leida Lenzi reeglit kasutades. Miinusmärk valemis tähendab seda, et eneseinduktsioon on orienteeritud nii, et see takistab voolu i muutumist. Valem: ε = - L * dI/dt Teisest
annaabi.ee 
