ütle!” Nii võime me jätta oma arvamuse enda teada juhul, kui on risk solvata kellegi teise tundeid või kui me ei soovi endale tõmmata teiste inimeste pahameelt. Lisaks tavadele ja moraalinormidele võivad sõnavabadust piirata ka inimese õigus privaatsusele, ühiskonna üldine heaolu, riiklik julgeolek või muud õigused. Teisisõnu, teatud juhtudel võivad sõnavabadusest olulisemaks saada nii inimese, ühiskonna kui ka riigi omahuvid. Kõigepealt peabki mõistma, et sõnavabadus ei ole piiratud õiguse või keeluga midagi öelda või ütlemata jätta, kõigil on õigus avaldada oma arvamust, olgu see siis ühiskonna üldise arvamusega vastuolus või kooskõlas. Sõnavabadusele seab piirid see, kus ja mis sõnadega oma arvamust teistele selgeks üritatakse teha.
· Vene-serbia ambitsioonidega põrkusid Aus-Ung plaanid, 1908 liitis Aus-Ung endaga Bosnia · Türgi jätkuv nõrgenemine. 1912 kuulutasid serbia, bulg ja makedoonia türgile sõja, kaotas kõik oma valdused. Bulg ründasid ta oma liitlased + türgi, kreeka, rumeenia. Ta lähenes kolmikliidu riikidele. Põhjused, miks ei suudetud sõjast loobuda: · Riigid ei lähe kokkuleppele, kõigil liiga suured omahuvid · Riigid imperalismi staadiumis ei ole valmis sallivuseks ega kompromissiks, eesmärk omakasu ja kiire rikastumine · Puuduvad isikud või riigid, kes võtaks lepitaja, vahendaja rolli, kel oleks võistlejate seas mõju · Puudub rahvusvaheline org, kus omavahelisi prob arutada · Rahvas ei ole ühtne · Riikide vahel puudub koostöö, võidurelvastumine · 3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20. Sajandisse:
Annetustega erinevatele erakondadele on võimalik kindlustada toetust oma huvidele olenemata sellest, kes nendest erakondadest moodustavad valitsuse. Kuna ettevõtted ja üksikisikud loevad oma raha täpselt, saab järeldada, et neil on ühe või teise erakonna tegevuses mängus omahuvid, sest muidu nad ei rahastaks nende valimiskampaaniaid. Annetajal hiljem on raske kontrollida erakonna või tema liikmete tegevust või kas tegutsetakse just tema kasuks, kuid vähemalt on ettevõtted loonud endale selleks teatud eeltingimused. Huvirühm loob erakonna Praeguse eesti keskkonda ei ole uut erakonda oodata, on apoliitilised
Rahvusvahelised suhted Maailmapoliitika valdkonnad n Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad) n Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused n Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm n Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid n Välispoliitika n Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek n Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia Koolkondade lühitutvustus n Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal n Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reziimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö
* Huvi- ja survegrupid: panustavad kõigile tasanditele ehk tegevus suunatud nii ministeeriumi, ministri, riigikogu kui parteide tasandile (rahastajad, tuttavad) * Meedia: Suur mõju kõigile protsessi osalistele. Poliitika protsessis osalevale ametipoliitikule mõjur nr 1! *Teadusasutused: suunatud kas meediasse või ametnike tasandile Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused: *Võimuorientatsioon- ideoloogiline distants on suur; suhe partneriga on omahuvid esiplaanil; Otsustusstiil on teerull; Koalitsioonilepe lubadused omavahel eraldiseisvad, st pole terviklik; Päevakorra kujundamine- tugev päevakorra kontroll; Kesksed küsimused- poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad; Valitsuse istungid kummitempel, peamised otsused mitteformaalsel areenil. *Programmiorientatsioon--Ideoloogiline distants on väike; Suhe partneriga- ühishuvi otsimine; Otsustusstiil kompromissid;