tootmiseks või soetamiseks, s.t. kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku) hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid (müügikulud, juhtimiskulud, teadus-ja arenduskulud jt) ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüsteemis kajastatud olema. Kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Vastavalt 1995.aastast kehtivale EV Raamatupidamisseaduse § 34 lõigetele 3, 4, 6 ja 7, tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga praegu veel laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka perioodikulud (ettevõtte üldkulud). Võib öelda, et oluline oleks määratleda või täpsustada, millisest omahinnast me räägime - tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast või täisomahinnast. Ükski nendest näitajatest ei ole halb, kui seda kasutada sobival kohal ja interpreteerida tulemust korrektselt.
traditsiooniline kuluarvestus) on arvutustehnika, mille kasutamisel jagatakse teatud kulud (va muugi ja administratiivkulud ehk juhtimiskulud, st mitte kõik kulud) tooteuhikutele saades uhiku kogukulud. Jaotab kulud otsesteks ja kaudseteks. Taiskuluarvestuse puhul maaratakse uhe tooteuhiku valmistamiskulu ning muugi ja administratiivkulusid ei lulitata kulubaasi, vaid lisatakse hinnalisandina, et jõuda muugi sihthinnani. Tuleb tahele panna seda, et taiskulumenetluse puhul saadakse omahinnana teine summa kui osakuluarvestuse puhul, aga lõplik muugihind peab tulema sama. Osakuluarvestus (marginal costing) on kuluarvestustehnika, mis jaotab kulud muutuvateks ja pusivateks ning mille kasutamisel jagatakse ainult muutuvad kulud tooteuhikutele saades muugikatte (jaaktulu). Katteks nimetatakse muudud tooteuhiku muugihinna ja muutuvate kulude vahet. Muutuvad kulud kantakse kuluuhikutele otse ja pusikulusid tooteuhikute peale
maksma on läinud. Järelikult tuleks arvata toodangu omahinda need kulud, mis ettevõte on teinud toodangu (kaupade) tootmiseks või soetamiseks, st kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku tagamise) hetkeni. Seega ei tohiks tootmisväliseid kulusid (müügikulud, juhtimiskulud, üldhalduskulud jt) lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peab kõiki kulusid firma kuluarvestussüsteemis kajastama, kuid toodangu omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa.Seega tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga sageli laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka mitmed tootmisvälised kulud (ettevõtte turunduskulud, juhtimiskulud jmt). Omahind on ühe tooteühiku tootmise kulu, mis leitakse jagades tootmiskulu tooteühikute arvuga. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind järgmiselt: muutuvad kulud (tootmislikud) tootmislikud püsikulud Tooteühiku omahind
maksma on läinud. Järlikult tuleks toodangu omahinda need kulud, mis ettevõtte on teinud toodangu saamiseks või kaupade soetamiseks st. kuni valmistoodangu müügiks valmisoleku hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid ( müügikulud, juhtimiskulud, teadus- ja arenduskulud jm. ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüstemis kajastatud olema, kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Seega tuleks toote omahinnana vaadelda vaid tootmislikku omahinda. Mitte aga täisomahinda, kuhu sisse on arvestatud ka perioodikulud ( ettevõtte üldkulud). Alati on vaja täpsustada kas me räägime tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast ( realiseeritud toodete kulu) või täisomahinnast. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind järgmiselt: Muutuvad kulud Püsikulud Tooteühiku Tooteühikute .+. Tooteühikute omahind=