Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Horisontide arv on erinev, Eestis on neid enamasti 2-5. Kliima:mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus).Reljeef:mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Lähtekivim:annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane.
Piimarasva komponendid on kokkupakendatud rasvagloobuliks, mida ümbritseb membraan. Rasvaglooguli membraan koosneb fosfolipliididest, lipoproteiinidest, valkudest, ensüümidest, mikroelementidest ja veest. 60% membraani koostisest moodustuvad lipiidid ja 40% valgud. Piima omadused · maitse · lõhn vörskele puhtale piimale omase maitse ja lõhnaga · värvus- Olenevalt rasvasisaldusest piima värvus muutub · konsistents - ühtlane vedelik Keemilised omadusd · pH - skaala on 0-14. pH on vahemikus 6,6 kuni 6,8. Piim on nõrgalt happeline lahus. Kinnijäävate lehamade piima pH on 6,9. Ternespiima pH on 6,0, udarapõletikku põdevate lehamde piima pH 7,5. Tiitritav happesus- Thörneri kraadides mõõdetakse. Värske piima happesus on 16-18 kraadi tH Valgud annavad neli kuni viis kraadi Thörnerit, mineraalainete soolad annavad 9 kuni 10 kraadi Thörnerit
Leitakse mõõtmise, loendamise arvutamise teel. 2)Kvalitatiivsed tunnused- isendi erinevad üksteisest välimuselt Muutlikkus ehk variatsioon -pärilik (geneetiline)- Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks -mittepärilik (mittegeneetiline)- modifikatsiooniline, paratüübiline Mendelism Interkromosoommne rekombinatsioon Hübridisatsiooni meetod Selgesti eristuvad tunnused Genotüüp- isendi geenide kogum Fenotüüp-kirjeldatavad, mõõdetatavad tunnused ja omadusd Dominantsed tunnused- A, B C .. Retsessivne tunnus- a,b,c,.. Ko-dominanten- mõlemal vanemal dominantne tunnus, mis järgmisel on mõlemad olemas, ehk kumbki ei domineeri Homosügoot- homoloogses kromosoomis teatud lookuses sama alleel Heterosügoot- homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad alleelid (Aa, Bb, Cc) Homosügootne retsessiivne- aa, bb, cc Homosügootne dominantne- AA, BB, CC Mendeli II seadus: Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel
Erinevalt vokaalidest on paljudes keeltes oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus. Helilised konsonandid [v, z, m, n, r, l]. Helitud [b, d, g, t, k, p, f, h, s]. Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin. - Suprasegmentaalsed omadused Kõne suprasegmentaalsed ehk prosoodilised (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadusd on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed omadused võivad olla seotud ainult segmentidega, kid üldiselt esinevad need sõnades, fraasides või lausungites. Rõhul ja intonatsioonil on kõigis keeltes oluline ekspressiivne ülesanne. * Kvantiteet kõnesignaalis ajaline kestus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus. Pikkade ja lühikeste häälikute erinevust võidakse kasutada sõnade tähenduse eristamiseks, nt sada, saada
Kui pind asub xy-tasandil ja f R 3 , siis I liiki pindintegraal kujutab endast kahekordset integraali. Sama on ka siis, kui pind asub yz- või xz-tasandil. I liiki pindinegraali olemasolu järgneb järgmisest lausest Teoreem 12. Kui pind on sile ja funktsioon f on pidev sellel pinnal, siis eksisteerib sellel funktsioonil I liiki pindinegraal üle pinna . 3.1.1 Esimest liiki pindintegraali omadused I liiki pindintegraalil on samad omadusd kui kahekordsel integraalil, s.t. I liiki pindintegraal on aditiive, lineaarne, monotoonne. 3.1.2 Esimest liiki pindintegraali arvutamine 3.1.2.1 Kui pind on antud ilmutatud võrrandiga z z x, y , kus x, y D, siis pindintegraal avaldub kahekordse integraalina fdS f x, y, z x, y 1 z 2x z 2y dxdy 21 D