Standardite tasandid- rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline standard. Subjektiivne info- objektiivse info tõlgendamine enda järgi Säilik - korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Teabenõudja - iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas seaduses sätestatud korras. Teabenõue - teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teadmus Info ja oskused, mis on omadatud läbi kogemuse või hariduse. Teadmusjuhtimine- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata vaikivat teadmust. Toimik asjaajamise käigus ühe sarja piires loodud või saadud dokumentidest moodustatud üksus. Õigus - sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti.
isendeid. Tunnuste jaotus. · Muutumatud nt silma võrkkesta muster, sõrmejäljes, vererühmad, · Väheses osas muutuvad nt silmavärus, juuksekarvade läbimõõt · Suures osas muutuvad nt juustevärvus, lihasjõud, kehamass Teine jaotuviis: · Kahjulikud nt arenguvead, jäävad vigastused, jäsemete kaotused · Kasulikud nt varejevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast, elu jooksul omadatud teadmised Pöörduvad ja pöördumatud · Pöörduvad tunnused mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri toime lõppu nt päevitus, treenitus · Pöördumatud püsivad kogu elu nt rahhiidist tingitud luude deformatsioon (X ja O jalad), jäseme kaotus, amputatsioon, operatsioonide armid Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid. Taimed: jõgikõõlusleht, mida iseloomustab erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri
omavahel eristavad. Ühe sellise definatsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Teistes definitsioonides nihkub rõhuasetus mingile konkreetsele inimesele ainuomaste tunnusjoonte komplekti määratlemisele ja kirjeldamisele. Isiksus on sellin psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omadatud kalduvustest ja eelustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Liigi homo sapiens iga sündinud isend ehk inimindiviid ei kujune ilmtingimata täisvereliseks isiksuseks,kui selleks pole täidetud teatud füsioloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eeldused. Isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks on selliste järjepidevate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes
Organism võib hävitada ennast kui patogeeniga kokku satub, bakter ei saa edasi levida, organism sureb aga poluplatsioon võida, inimese korral on seda väha – hemorraagilised viirused Aafrikas, kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda. Kaitsemehhanismid on tuigevad ja need hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö. Enamiku koormuse saab kaasasündinud immuunsus, see ei tee vigu. Omadatud teeb vigu – autoimmuuhaigused. Kaasasündinud immuunsus barjäärid – Füüsilised: nahk, kitiinkest, munakoor,lima, temperatuur bakteritel kitsas temp vahemik kus saavad paljuneda, kehatemp kõrgemaks ja viirused ja bakterid ei saa paljuneda, liikuv ripsepiteel, köha. Keemilised: pH lüüsib edukalt paljusid patogeene (maos 2-3), lagundavad ensüümid (lüsotsüüm – bakterite kestade lõhkumine), defensiinid.
annaabi.ee 
