See oli Achilleusele teotuseks. Ta vihastas ja tõmbus võitlusest tagasi. Isegi siis, kui oli näha, et troojalased hakkavad peale jääma, jäi solvunud Achilleus oma telki istuma. Ta ei lasknud isegi oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta kartis oraakli ennustust, oli ta ometi mures oma poja au pärast ega võinud vaadata, kuidas tema vapper Achilleus kreeklaste võitlust, käed rüpes, pealt vaatab. Thetis ronis üles Olymposele Zeusi juurde ning palus tal selle eest hoolitseda, et Agamemnon Briseise jälle kätte annaks. Zeus, kellel oli nõrkus Thetise vastu oli ta ju kunagi tahtnud temaga abielluda , segas vahele, lastes troojalastel veel suuremat edu saavutada ning viies kreeklased nii suurde viletsusse, et ilma Achilleuse osavõtuta ei olud neil enam võimalik võita. Ja see mõjus: varsti pakkus Agamemnon lisaks Briseise tagasiandmisele ka suurt osa oma sõjasaagijaost, et aga sangarlik Achilleus jälle
Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kolmest jumalannast (Hera, Athena ja Aphrodite) kõige kaunimaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Trooja sõja ajal oli Aphrodite troojalaste poolel ning isegi võttis lahingust osa. Kui ta Diomedese käe läbi haavata sai, põgenes ta Arese vankril Olymposele. 3 APHRODITE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Venust teati Rooma mütoloogias eelkõige viljakuse ja looduse jumalannana. Väga tähtsaks olid talle lilleaiad, kevad, taimede kasv ja heaolu ning looduse jõud ja võimukus. Teda peeti ka armastuse jumalannaks. Venuse sümboliteks olid tuvi ja jänes, ning taimedest olis talle pühendatud moon, roos ja Myrtle. Jumalanna auks on nimetatud Päikesesüsteemi teine sisemine planeet- Veenuseks. Hermes 1 ÜLESANDED
jalga. Aineias kukub ja sureks kindlasti vaenlase verise oda järgi, kui Aphrodite talle appi ei tuleks, peites ta oma loori alla. Aga Diomedes ei peatu isegi mitte jumalanna ees raevukalt kisendades ajab ta Aphroditet taga ja haavab teda odaga randmest. Imekaunis taevane olend karjatab valust, sõdur aga möirgab: ,,Minema siit!" karjub ta. ,,See on lahing ja kui sa tahtsid teada, mida see endast kujutab, siis nüüd sa seda tead!" Tuulekeerisena pöördub Aphrodite Olymposele tagasi, ta on vapustatud, tema käsi veritseb ja valutab. Aga ta on päästnud kindlast surmast oma armastatuima poja Aineiase. Diomedese jõud pärineb Athenalt, kes pärast hingetõmmet on jälle taplusse sekkunud. Kohe järgneb talle ka Ares, kes tuleb appi troojalastele. ,,Kui kaua te lasete ennast tappa?" hüüab ta neile. ,,Aineias on haavatud, kas tahate teda vaenlase kätte jätta?" Nendele sõnadele vastavad troojalased meeleheitliku vasturünnakuga ning Hektor tungib
õpetuse). Neid kõiki iseloomustab müsteeriumi kultus, lähema kontakti otsimine mingi jumalaga, salagrupid. Ei tea kui levinud sedasorti uskumused olid. Kokkuvõte Edasi-Tagasi Jumalannad. Neil on komme ära minna ja tagasi tulla. Nt Persephone rööviti ära allilma, Demeter läks ära. Mõlead on ära- üks on allilmas, teine on Eleysises, maa sureb. Siis tuleb tagasi, Persephone tuleb Olymposele tagasi. Rituaalis oli see Desmephoria pidustus. Nt Hera, ta läks ka armukadedana ära. Zeus mängis libaabielu ja meelitas ta tagasi. Aphrodite sfääris oli kangelannad, Helenat röövitakse pidevalt. Jne näited. Üldjuhul on see äraminek ja tagsitulek mängitud läbi riituse. Enamasti äraminek on öine, sünge jne, tagasitulek aga pidulik rongkäik. Ka Apollon on ära vahepeal, sellega on seotud ka riitus. Hephaistose äraminek. Ärakäimiskohad sonduvad alati surmaga, mingi sünge kohaga
annaabi.ee 
