kurjuse üle. Võimalusi on palju, kuid võib juhtuda, et just see kuulus Tsaikovski ballett ei torka kirjandi ajal pähe ning hinges võib valitseda hirm, kas ballett on üldsegi aktsepteeritav näide kirjandisse. Küllap ta siiski on, sest tegemist on siiski vägagi kultuurse ning silmaringi laiendava tükiga, mis on ka omas valdkonnas täielik klassika selle teose sisust peaks olema igal inimesel mingisugune aimdus ja ülevaade. Õnneks "Luikede järv" tundubki olvat ballett, millest igaüks on midagi kuulnud ning mille tuntumad noodid on helisenud peaaegu kõikide inimeste kõrvades. Loodan, et ma pole olnud ainus, kelles on süttinud põnevuseleegike teada saamaks, mis on selle kuulsa balletti sisu, idee, probleemid. Tegemist on meisterliku tükiga, mida soovitaks vaadata igaühel, sest ei tohiks küll olla ühtki inimest, kellele meistriteos negatiivselt mõjuda võiks. Loomulik ei tea ma, kuidas "Luikede
Pilt 2.4 Ümaraks tahtunud kivipommid Laskerelvad Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid. Vibukütid olid iga armee oluline osa, kuid nad olid üsna kaitsetud kui nende ridadest läbi murti. Kuid paavst keelustas ammu kaks korda, kuna see olvat ebaeetiline, kuid see ei vähendanud siiski ammu populaarsust hilisemal keskajal. Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb. Hiliskeskajal võis suure laskejõuga ammu nool või algelise püssi kuul kõige tugevamastki raudrüüst läbi tungida. Selle tulemusena võis mõnenädalase väljaõppega sõdur võimsat rüütlit lüüa. Keskajal olid ka püssid, näiteks tahtlukuga arkebuus, mis valmistati 15. sajandi lõpul Pilt 2.5 Tahtlukuga arkebuus Pilt 2
"Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle! Ta vanemad olvat rikkad, ent noorukina läinud Erich kurja teed..." "Kurja?" "Nooh, viinatõbi ja lõbunaised vist paradiisini ei vii!" Cosquette naeris ja jätkas koristamist. "Aga," otsustas Juliette vastu vaielda, "ometigi oskab ta rahvast end kuulama panna!" "Kuulama? Oh ei, mademoiselle nad vaid naeravad ta üle! Viimasel ajal on ta viimsegi aru kaotanud..." "Ma pole kunagi hulluga rääkinud, Cosquette...Huvitav, kuidas see käib?" "Ja tänu jumalale, et ei ole
E=0. Kui aga lähendada laengut q1 teisele laengule, siis tehakse tööd A= q1* φ1=q1kq2/r. Kui liigutada q2, siis A= q2* φ2=q2kq1/r. Need kaks on võrdsed. φ1 ja φ2 on vastavalt q2 ja q2 poolt tekitatud potentsiaal punktis, kuhu laeng liigutatakse. Mõlemad tehtud töö avaldised väljendavad süsteemi energiat W=1/2(q1φ1+ q2φ2). Lisades laengusüsteemile juurde n laengut, siis süsteemi energia W=1/2 qiφi. Laetud juhi energia. Juhil olvat laengut võib vaadelda punktlaengu dq süsteemina. Esimese dq juhi pinnale toomisega ei tehta tööd, seega φ=0. Kuid teise dq ülekandmiseks on vaja teha teadud hulk tööd. Et juhi laengu suurenemise tättu tema potentsiaal kasvab, peab iga järgneva dq ümberpaigutamiseks tegema järjest suuremat tööd. dA=dq* φ=dq(q/C); A=∫dA=q2/2C= q φ/2=C φ2/2
annaabi.ee 
