a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid veel mitmed näitused Venemaal ja Euroopas.
kirjanikke ja õpetlasi. Museioni kõrvale rajati ka raamatukogu, kus hoiti kogu kreeka kirjasõna, kirjutati käsikirju ümber, tehti filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muude teadustöödega. Teistek tähtsateks teadus- ja kultuurikeskusteks olid ka Pergamon ja Ateena. Teater oli kaotanud oma tähenduse, aga see-eest jätkati komöödiate kirjutamist, mille teemadeks olid armastus, perekonnaelu ja olustikulisus. Tragöödia puhul piirduti aga klassikaga. Esile tõusis luule, mille tähtsamaiks keskuseks oli Aleksandria, millest tuleb ka hellenistliku poeesia nimetus Aleksandria luule. hellenistlikud poeedid üritasid kõik oma teadmised rakendada luulesse. Nad ülsitasid mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsast kreeka karjuse armastusest. Luulelt ei oodatud sügavust, vaid peensust ja elegantsi. Luule pidi pakkuma naudingut.
juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps.Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena.1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid veel mitmed näitused Venemaal ja Euroopas
sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus
näitlejatega. Väga palju etenduse edust sõltus näitlejate leidlikkusest. Komöödiale on omane kas o poliitiline teravus see on üks VANA-ATIKA komöödia peamisi tunnuseid; seejuures on autoril vaba voli pilgata ja mõnitada keda tahes, nimetades pilatavaid läbipaistvate hüüdnimede või suisa pärisnimedega (levinud Atikas, kuna seal oli demokraatia ja sõnavabadus), kujunes pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks; o olustikulisus sellisel juhul on tegemist lihtsalt koomilise jandiga (levinud Spartas, kus võimukandjaid pilgata ei saanud) või o mütoloogilisus -- sel juhul parodeeriti müüte. Igal juhul kujutati kaasaega ja kajastati aktuaalseid teemasid. Komöödia süzee oli enamasti fantastilist laadi. Tegevuse ebatõepära lõi koomilise efekti. Sellele aitas kaasa ka näitlejate otsene pöördumine vaatajate poole illusiooni lõhkumine.
sobib "jant"). 2) Jant 3) Vodevill on lühike kergesisuline komöödia laulu ja tantsuga. Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. 20. Nimetage ja defineerige draama alazanrid. 1) Olmedraama domineerib argielu reprodutseerimine elusarnasuse põhimõttel; konfliktidki on igapäevased, tekivad sageli moraalsete vastuolude pinnal. Olustikulisus kutsub vaatajas esile nn äratundmisefekti; keskkonna tõepäral ja tüüptegelaste elulisusel on olmedraama jaoks suur tähtsus. 2) Psühholoogiline draama on ülesehituselt karakterikeskne, palju ruumi antakse peategelase psüühika avamisele, konflikt juurdub tavaliselt tegelase sisevastuoludes. Süzeearendus sõltub tegelase mõtte- ja tundedünaamikast. 3) Ideedraama eesärgiks on mingi üldise tähendusega ideede esitamine ja/või põhjendamine;
annaabi.ee 
