horisontaalselt või vertikaalselt. Sotsiaalne staatus konkreetse inimese positsioon konkreetses ühiskonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest. Sotsiaalne straatum sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt intelligents, aristokraatia, eliit. Eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab olulisekd ja väärtuslikuks. Tänapäevases ühiskonnas stratifitseeritakse kolmel moel: 1. Carl Marxist lähtuvalt kaheks vastandikuks klassiks töövahendite omamise põhjal. 2. Max Webberist lähtuvalt kihtidesse jaotamine kolme mõõtme alusel (majandusresursi, elulaad ja poliitika). 3. Parconsist lähtuvalt kihtidesse jaotamine sotsiaalsete rollide täitmise alusel (kompetentsus, isikuomadused, omamine),
· Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Lei, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro). Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Olulisekd proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 mooli aminohapete vabanemise 1 s vältel 30°C juures. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin
Linnakultuur on linnade ja metropolide kultuur. Üle terve maailma, nii minevikus kui tänapäeval, võib märgata erinevusi käitumises, elustiilides kui kultuurielementides, mis eristavad linnalisi piirkonda maapiirkondadest. Suurbritannia, Ameerika, Kanada linnad ja sealt kasvanud stiilid on muutunud kaasaegse linnakultuuri iseloomulikeimateks näideteks. Tüüpiliselt kajastavad nad selliseid linnakultuurielemente nagu tänavatants, hiphop, craffiti, räpp, house jms, mis on muutunud olulisekd linnaosaks ja eristab seda just maapiirkondadest. Ühtlasi on see muutunud oluliseks majanduse osaks. Teiselt võib linnakultuur viidata ka suurematele võimalustele kultuuri tarbimisele. 33. mida tähendab linnastumine? Linnastumine tähendab suure osa elanikkonna koondumist linnadesse või eeslinnadesse. 34. mis põhjustab linnastumist? Vt tõuke ja tõmbefaktoreid ning teooriaid. Enamasti on linnastumine seotud tööstuse arenguga ja tehnoloogia arenguga a
nüristumine agressiivsusega kaasneva julmuse. Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid- sättumusi. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust endali siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. 17 Hoiaku kolmeks olulisekd komponendik on: - afektiivne, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes,kas ta hindab seda positiivselt,neutraalselt või negatiivselt - kognitiivne- tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist,tema objektiivne määratlus - käitumuslik- kuidas isik tegelikult reageerib hoiaku objektile, millised on tema toimingud suhtes. Hoiakutel on isiksuse jaoks mitmed olulised funktsioonid, Kõigipealt on hoiak motivatsioonili nähtus. Hoiakud mõtestavad kogemusi ja annavad aluse hinnangutele.
annaabi.ee 
