IV ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTE TASAKAAL I Elektrolüütiline dissotsiatsioon. 1) Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olukus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nôrgendab nende sidemeid. 2) Polaarsed kovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org
kiiremini liikuma vee soojenedes ja see annab võimaluse teha hüppeid välja 127. Millest sõltub pinna kuivamise kiirus? Temperatuurist 128. Mida tähendab auramiskiirus? Mis on selle ühik? Näitab, kui palju aurab ajahetkel välja. Ühik on g/s 129. Miks auru kondenseerumisel vabaneb soojust? Soojenemisprotsessis kiirus suureneb ja sellel juhul vabaneb soojust. 130. Mille poolest erinevad aur ja gaas? Gaas on gaasilises olekus aine, kus temp on kõrgem kriitilisest. Aur on ka gaasilises olukus aine, kuid kriitilisest madalam temp 131. Milline on aurustumissoojuse tähendus? Milline on ühik? on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. g/s 132. Miks aurustumissoojus sõltub temperatuurist? mida suurem temperatuur, seda kiiremini hakkavad osakesed liikuma 133. Mille poolest aurustumissoojus ja keemissoojus erinevad? Keemissoojus vedeliku aurustumis-soojus keemistemperatuuril. Aurustumissoojus näitab, kui suur
parandamistegur (vôtab arvesse aine lagunemist ioonideks) [i = kôigi osakeste arv (moolides) / molekulide arv (moolides)]. Dissotsiatsioonimäär [ = Ndiss / N]; [Ndiss = N]; N ioone kokku. Seega, [i = 1 + ( 1)] [ = (i 1) / ( 1)]. 1) Tugev el.lüüt: = 1; i = ; 2) Mitteelektrolüüt: = 0; i = 1. Siin kehtivad seosed: [Tk = iKk m]; [Te = iKe m]; [ = icRT]. IV ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTE TASAKAAL I Elektrolüütiline dissotsiatsioon. 1) Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olukus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nôrgendab nende sidemeid. 2) Polaarsed kovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org
Hemofiilia e kuningate haigus. Päritav haigus. Seda põetakse meesliinipidi, edasi antakse edasi emalt pojale. Vere hüübimine- vere füüsikalis keemiliste omaduste muutumine, muutub zeleetaoliseks trombiks. Trombiin on olemas mitteaktiivne ja aktiivne olekus. Veresoonekatkestus, tekib trauma, eristatakse tromboplastiini. Sulgeb veresoonekatkestuse, hoiab ära vere väjumise veresoonkonnast. Paistakase verre kus toimub verekatkestamine. Kehaline töö. Aktiivses olukus muutub vere reaktsioon, piimhappe, muudavad vere happelisemaks. Vere ph võib langeda 7,0, väga aktiivses olekus. Vere oh muudab piimhappe. Valu on põhjustataud piimhappest. Tugev higieritamine, vere muutub paksemaks, tõuseb kõikide veregruppiude hulk. Vereloome. Vererakud on lühike eluiga. Erütrotsüüdid elavad 120 päeva, toodetakse punases luuüdis, lagundatakse maksas. Leukopoes,leukotsüütide taastootmine organismin, lühem eluiga 2-3 päeva. Trombotsüütide eluiga on 10-12 päeva
zanrit. MT ja LK 80ndal tekkinud, sõltumatud.(matteus ja lukas), eeskujuks Qallikas ja MK. Mõlemas kasutada ka suuline pärinevus. JH 100pKr, johannese evangeelium, kattub teistega vähe.uue testamendi kõige olulisemad osad. II osa Teda peeti prohvetiks. Peeti ka õpetjaks, kes seletab Jumala seadust. Taanieli raamat (2 saj. eKr), kus on olulised asjad, mida mõista. Nt Jeesus vihjab eesolevale surnute ülestõusule. Saduserid – surnute asupaik, inimesed viibivad varju sarnases olukus. On oluline ka üks tiitel, milleks on inimese poeg. Sageli Jeesus rääkis sellest, see tähendab ka inimest. Inimese poeg on messiaanlik kuju. On võimalik, et Jeesus võttis edale messia kuju, mis oli kõige ebamaisem. Paraleelselt sellega kasutatakse Jeesuse kohta tiitel Jumala poeg. Ta teab ainsama, mida Jumal tahab öelda. Mis hetkest on Jeesus Jumala poeg? 1) ta on olnud Jumala poeg juba enne maailma tulekut, ta on olnud enne maailma teket. Logog – sünnib inimeseks