Süsteemi koolkond Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomu- liku joone. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Entroopia on info määramatuse hulk. Kui süsteem ei saa keskkonnast uusi sisendeid, lõpeb tema töö iseenesest. Sünergia tähendab, et tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa. Olukorraline koolkond Olukorralise koolkonna mõtteviisi kohaselt on esmane ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond on eelnimetatuist kõige paindlikum. Olukorralise koolkonna esindajate arvates on olemas väga palju viise hästi tööd teha. Juhile püütakse näidata võimalust, kuidas oma igapäevatöös paindlik olla. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid, vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Et olla paindlik, peab juht:
Olukorrateooriad lähtuvad olukorrast, eeldavad selle tundmaõppimist ja olukorraga arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond on paindlikum eeldades, et on olemas palju erinevaid viise hästi tööd teha. Parima tegutsemissuuna määrab keskkond. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis-ja sisemõjutusi. Kõige varasemaid olukorralise orientatsiooniga töid võib leida juba vahetult peale Teist Maailmasõda, kuid olukorraliste teooriate alguseks loetakse 1960. aastaid. Olukorra teooriates väideti, et ei ole olemas universaalseid isiksuseomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks, samuti pole olemas igasse olukorda sobivat juhtimisstiili. Neid tuleb kohandada vastavalt olukorrale. Näiteks võib olukorrast lähtuvalt üks kord kasutada aristokraatliku stiili, teine kord demokraatlikku stiili
· käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus · õiglane hüvitamine · õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema · stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda · initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid · kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine 3) Mida peab oskama/teadma juht vastavalt olukorralise koolkonna põhimõtetele? · valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid · teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid · hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda 4) Mis on visioon ning mida tuleks vältida selle loomisel? Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Ühise visiooni loomine kindlustab
ressursse arvestades eesmärke saavutada. Inimesed on ainult üks osa neist eesmärkidest. Liider tegeleb ainult inimestega. Juba tuhandeid aastaid on uuritud, miks ühe juhi töö alluvatega on parem kui teisel. Paljud teadlased on tundnud suurt huvi küsimuse vastu, millest sõltub juhi edukus. Kuni 50ndate aastateni domineerisid eestvedamise uurimisel juhi isiksuseomadustega seotud teooriad. Käitumisteooriaid ja olukorralise eestvedamisega seotud teooriad muutusid valdavaks alates 50ndatest aastatest." (Alas 1997: 86-87) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 9 2.1. Juhtimise võrkmudel ,,Juhtimise võrkmudel (Managerial Grid) on kõige levinum eestvedamismudel. Mudelit kujutab skeem 6.1 Kiire 3. tsoon 5. tsoon 4. tsoon Orientatsioon inimesele
lubatust pikemalt (hea näide on Tesla, mis hilines Model S turuletulekuga mitme aasta võrra, nüüd hilineb Model X-ga, ilmselt hilineb ka Model 3 tulekuga) kuid need on pigem erandid (mõned entusiastid ilmselt valmis ka Toyota Mirai oodata mitu aastat) ning ei puuduta massturgu, kus Toyota saab oma kõige suuremaid tulusid. Suurte organisatsioonide dilemma seisneb selles, et efektiivsus nõuab suurt bürokraatiat, viimane aga pidurdab paindlikust ja tekib suletud ring. Olukorralise teooria järgi ressursi jagamise efektiivsuse ja paindlikkuse vahel leitakse parim tasakaal kui organisatsioon on üles ehitatud nii, et eeskätt tegutseda oma peamise (kõige tähtsama) eesmärgi saavutamiseks. See on hästi teostatav peamiselt väiksemates organisatsioonides kui protsesside keerukuse tase ei ole nii suur, nagu autotööstuses. Austraalia majandusteadlane Joseph Schumpeter [1;13] oli arvamusel, et
annaabi.ee 
