Elektrokeemia 19 Liitiumelement (liitiumpatarei) Anoodil: Li - Li+ + e- Katoodreaktsioone on kasutusel mitmeid. N¨aiteks Katoodil: MnO2 + Li+ + e- - LiMnO2 v~oi: FeS2 + 4 Li+ + 4 e- - 2 Li2S + Fe Erinevate katoodreaktsioonide t~ottu v~oivad eri tootjate nominaalselt sama t¨uu¨pi patareide omadused m¨argatavalt erineda. Klemmipinge, s~oltuvalt katoodist, 1,83,5 volti. Eelised: kerge (liitiumi tihedus on v¨aike), v¨aga pika s¨ailivusajaga. Sobib kasu- tamiseks kohtades, kus voolutarve on v¨aike, aga voolu on vaja pika aja v¨altel. Puudused: kallis; pinge on "mittestandardne", mist~ottu laiatarbekaubana ei m¨uu¨da standardset m~oo~tu (AA, AAA, jne) liitiumpatareisid, sest need ei oleks kasutatavad 1,5 V patareide asemel. Pinge langeb kasutamisel v¨aga aeglaselt ja l~opuks, t¨uhjakssaamisel, kiiresti. See
T¨ahistades k = , saame integraalist (9.15) lineaarse muutuja vahetusega t = x + , 4a 2a dt = dx (integreerimismuutuja t¨ahistame uuesti x-ga) R(x, ax2 + k)dx (9.19) Integraalis (9.19) on s~oltuvalt ruutliikme kordaja a ja vabaliikme k m¨arkidest kolm v~oimalust. 9.3.2 Esiteks olgu m~olemad kordajad a ja k on positiivsed. Siis saame integraali (9.19) kirjutada kui R(x, a2 x2 + k 2 )dx. Irrastionaalsusest vabanemiseks kasutatakse muutuja vahetust k x= tan t, (9.20)
j¨ argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad pooll~oiku [a, a + ). Siis kirju- tatakse x a+ . Saab konstrueerida ka lihtsaid mehaanilisi mudeleid, mis illustreerivad u ¨he- poolset koondumist. N¨aiteks, kui vedru on u ¨hendatud mingi tugeva v~onkumist summutava seadmega (nt amortisaatoriga), siis v~onkumist u ¨mber tasakaalupunkti ei teki. Vedru pikkus x l¨aheneb a-le ainult vasakult v~oi paremalt s~oltuvalt sell- est, kas vedru on kokku surutud v~oi v¨alja venitatud. 28 Defineerime ka sellised piirprotsesseid, mille k¨aigus x l¨aheneb pluss v~oi mii- nus l~opmatusele. Idee poolest on need definitsioonid sarnased eelpooltoodud definitsioonidele, ainult reaalarvu a u ¨mbruste asemel kasutatakse l~opmatuse v~oi miinus l~opmatuse u ¨mbrust. Alustame suurusest, mis l¨aheneb pluss l~opmatusele. Piltlikult v¨aljendudes
j¨argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad pooll~oiku [a, a + ). Siis kirju- tatakse x a+ . Saab konstrueerida ka lihtsaid mehaanilisi mudeleid, mis illustreerivad u ¨he- poolset koondumist. N¨aiteks, kui vedru on u ¨hendatud mingi tugeva v~onkumist summutava seadmega (nt amortisaatoriga), siis v~onkumist u ¨mber tasakaalupunkti ei teki. Vedru pikkus x l¨aheneb a-le ainult vasakult v~oi paremalt s~oltuvalt sell- est, kas vedru on kokku surutud v~oi v¨alja venitatud. 28 Defineerime ka sellised piirprotsesseid, mille k¨aigus x l¨aheneb pluss v~oi mii- nus l~opmatusele. Idee poolest on need definitsioonid sarnased eelpooltoodud definitsioonidele, ainult reaalarvu a u ¨mbruste asemel kasutatakse l~opmatuse v~oi miinus l~opmatuse u ¨mbrust. Alustame suurusest, mis l¨aheneb pluss l~opmatusele. Piltlikult v¨aljendudes
annaabi.ee 
