v¨a¨artusi. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 5 Elektroodipotentsiaalid Galvaanielemendi v~oib m~ottes jagada kaheks osaks, anoodi ja katoodi pooleks, ja omistada kummalegi neist elektroodipotentsiaali nii, et E g = E 2 - E1 Selgub, et elektroodipotentsiaalid on konstantsed s~oltumata sellest, milliste paaridena me elektroode kombineerime eri galvaanielementideks. Kuna galvaanielementides esinevad elektroodid alati paaridena (katood ja anood), ei ole v~oimalik m¨a¨arata elektroodide "absoluutseid" potentsiaale, vaid alati suhtelisi mingi teise elektroodi suhtes. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 6
w = f (x + x, y + y, z + z) - f (x, y, z). 6.4 Kahe muutuja funktsiooni piirv¨ a¨ artus ja pidevus Kahe muutuja funktsiooni korral on piirprotsessiks punkti P (x, y) l¨ahenemine punktile P0 (x0 , y0 ), mida m¨argitakse (x, y) (x0 , y0 ) v~oi x x0 , y y0 . Punkt P v~oib punktile P0 l¨aheneda m¨o¨oda suvalist trajektoori: m¨o¨oda sirget, murdjoont, parabooli kaart jne. S~oltumata l¨ahenemise trajektoorist j~ouab punkt P igasse P0 u ¨mbrusse U (x0 , y0 ) olgu > 0 kui tahes v¨aike. Definitsioon 1. Reaalarvu A nimetatakse funktsiooni f (x, y) piirv¨a¨artuseks piirprotsessis (x, y) (x0 , y0 ), kui > 0 korral leidub selline u ¨mbrus U (x0 , y0 ), et niipea kui (x, y) U (x0 , y0 ), on |f (x, y) - A| < . Teiste s~onadega, reaalarv A on funktsiooni f (x, y) piirv¨a¨artuseks piirprot-
f (a) 67 Muidugi kehtib selline v~orrand juhul, kui f (a) = 0. Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema v~orrand on x = a. Siledad ja murduvad jooned. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) sile (so mittemurduv), siis on l~ oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja u ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- t~ depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad AP annavad punkti P l¨ahenemisel punktile A erinevatest k¨ ulgedest erinevad piirsirged
y - f (a) = - (x - a) . f (a) 67 Muidugi kehtib selline v~orrand juhul, kui f (a) = 0. Kui f (a) = 0, siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema v~orrand on x = a. Siledad ja murduvad jooned. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. Kui funktsiooni graafik on punktis A = (a, f (a)) sile (so mittemurduv), siis on l~oikaja AP piirsirge punktis A u ¨heselt m¨a¨aratud, s~oltumata sellest kummalt poolt punktiga P punktile A l¨ahenetakse. Seega on sel juhul punktis A puutuja ¨heselt m¨a¨aratud. Kui puutuja t~ousunurk = 2 , siis on arvutatav ka puutuja u t~ous ehk funktsiooni tuletis f (a). Kui aga punktis A esineb graafikul mur- depunkt, siis ei ole selles punktis v~oimalik puutujat u ¨heselt m¨a¨arata. L~oikajad AP annavad punkti P l¨ahenemisel punktile A erinevatest k¨ ulgedest erinevad piirsirged
annaabi.ee 
