kaasnes uut tüüpi sotsialistliku haritlaskonna kujunemine, kes pidi olema ainupartei ladviku diktatuuri sõnakuulelik tööriist. Uus kultuurisuund: sotsialistlik realism Hävimisohust pääses eesti kultuur tänu Stalini surmale järgnenud sulaajale. Vene emigrandid Vene emigrantidel Eesti Vabariigis aastatel 1918 1940 oli enamuse intellektuaalsuse tase üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel saabunud emigrandid ,olid valdavalt lihttöölised, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nõukogude ajal eestisse elama asunud, hakkasid nad omaks võtma kohalikku olmekultuuri. Juri Lotmani (1922-1993) mõju Eesti kultuurile Peterburi Ülikooli lõpetamise järel 1949. aastal ei leidnud oma juudi päritolu tõttu tööd kodulinnas. Tartust, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J.Lotmani töö- ja elupaigaks.
Peaaegu kõik intellektuaalid, kes moodustasid õhukese vene haritlaskonna kihi Eestis, hukkusid, mistõttu katkes ka vene kõrgkultuuri järjepidevus Eestis. Okupatsiooniajal toimusid mitmed märkimisväärsed nihked sotsiaalses plaanis, mis avaldasid oma mõju ka kultuurile. Kui rääkida vene emigrantidest Eesti Vabariigis aastatel 19181940, siis enamuse intellektuaalsuse tase oli üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Vastupidiselt neile olid sisserändajad, kes tulid Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nende kodupaikades hävitas nõukogude võim kollektiviseerimise käigus kõik vastupanuvõimelised peremehed, kellega koos vajus unustusehõlma ka vana külakombestik. Ilusa fassaadi säilitamise eesmärgil loodi küll üksikuid rahvaansambleid, ent maainimeste igapäevane ja iselaadne külakultuur oli juba hävinud.
välja. Peaaegu kõik intellektuaalid, kes moodustasid õhukese vene haritlaskonna kihi Eestis, hukkusid, mistõttu katkes ka vene kõrgkultuuri järjepidevus Eestis. Okupatsiooniajal toimusid mitmed märkimisväärsed nihked sotsiaalses plaanis, mis avaldasid oma mõju ka kultuurile. Kui rääkida vene emigrantidest Eesti Vabariigis aastatel 19181940, siis enamuse intellektuaalsuse tase oli üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Vastupidiselt neile olid sisserändajad, kes tulid Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nende kodupaikades hävitas nõukogude võim kollektiviseerimise käigus kõik vastupanuvõimelised peremehed, kellega koos vajus unustusehõlma ka vana külakombestik. Ilusa fassaadi säilitamise eesmärgil loodi küll üksikuid rahvaansambleid, ent maainimeste igapäevane ja iselaadne külakultuur oli juba hävinud.
RÕIVASTUMINE Vaatamata sellele, et enamik jaapanlasi kannab tänapäeval lääne stiilis rõivaid (yokufu), ei ole ei ole ebatavaline kohata tänaval kimonosse riietatud naist või kerges suvekimonos (yukata) lõõgastuvat meest. Kimono on keha ümber mässitav rõivaese, mida kannavad nii mehed kui naised enamasti pidulikel üritustel ja festivalidel Kimono Kimono on eht-jaapanlik riideese ja nõuab vastavat ümbrust, elustiili ja tempot. Kunagi oli kimino olmekultuuri kindel osa, mis täielikult vastas igapäevaelu nõuetele. Riietusesemele avaldasid mõju kõik eluvaldkonnad ja ta ise kujundas ilukaanoneid. Kimono rõhutas osasid figuuri osi nagu kukal, kael, puusad, pahkluud, ja püüdis peita teisi taljet, jalgu ja rinda. Kimono sobis tüüpilisele jaapanlanna figuurile kõige paremini ja kujundas ka ilumalli. Euroopa suurerinnaline ja pikajalgne standart ei paista kimonos eriti kena.
esimene kolledz Harvardis) - Fookuses olid proosaautorid: a) moraalifilosoofid (Cato "Distihhonid", Aisopose valmid, Cicero kirjatööd) b) ajalooteosed (nt Liviuse "Linna rajamisest alates"). Proosas nähti moraalset ja poliitilist tarkust, praktilist väärtust. Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius) hinnati vähem. Antiikautorite avastamisele aitasid kaasa: - era- ja avalike raamatukogude rajamine, - tõlkimine kui patriootlik tegevus. - ülevaatekursused ülikoolides antiigi ajaloo ja olmekultuuri kohta. 4. Seostas ka USA 18. sajandi voorusepüüdlusega, mille järgi olevat nelja põhiväärtuse kompleks õiglus, tarkus, tasakaalukus, vaprus. Selle põhjal eristas B. Franklin 12 ameerikalikku põhivoorust. Venemaal: 1. Antiik mõjutas arhitektuuri, eriti 18. sajandi Peterburis: - Iisaku katedraal Rooma Pantheoni eeskujul. - Püsiva teatrihoone rajamine Peterburgi 1796. 2. Tõlkekultuur: antiikautorite teoste tõlkimine vene keelde: Nt. 16
annaabi.ee 
