Vee puhastamise võimalused Kõige lihtsam vee puhastamise moodus on filtreerimine. Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena, tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtreerimise teel rauaühendid sadestuvad välja. Heitvete puhastamine valmistab igasuguseid probleeme vastupidiselt osoonimisele. Erinevalt kloorimisest ei riku osoon vee maitset ära ning ainsaks lagusaaduseks on hapnik. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Tänapäeval on kasutusel väga peente pooridega filtrid, mille abil on võimalik eelnevalt puhastatud veest isegi baktereid kinni püüda. Hõljuvaid lisandeid on võimalik ka heiteveest kõrvaldada vahuga. Mikroorganisme saab väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel. Seda tehakse spetsiaalsetes biotiikides, milles vastavad mikroorganismid muundavad looduskeskkonna
suureks muutuda. Vesiniku kasutamisel kütusena vabaneksime SO2-st ja lämmastikuoksiididest, mis tekitavad süsinikuliste kütuste põletamisel. Kahjuks ei ole seni veel õnnestunud toota nii odavat vesinikku, mis oleks hinna poolest võrreldav näiteks maagaasiga. Heitveede puhastamine on palju probleeme tekitav protsess. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Heitvete puhastamise esimesteks võteteks on setitamine ja filtrimine. Tänapäeval on kasutusel väga peente pooridega filtrid, mille abil on võimalik eelnevalt puhastataud veest isegi baktereid kinni püüda. Kuid
Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne. Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena, tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel rauaühendid sadestuvad välja. /8/ Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni abil. Erinevalt kloorist ei riku osoonimine vee maitset ning ainsaks lagundussaaduseks on hapnik. Palju rohkem probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Nagu looduslike vete, nii ka heitvete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisandeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga, mis korjab kübemed endasse. Tänapäeval on kasutusel väga peenete pooridega filtrid, mille abil on võimalik eelnevalt puhastatu veest isegi bakterid kinni püüda. Teisest küljest saab mikroorganisme väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel
Heitvee puhastamise eesmrgiks on 1) heitvee orgaanilise aine sisalduse vhendamine 2) fosfori ja lmmastiku koguse vhendamine heitvees 3) haigusttekitavate mikroobide hvitamine vi inaktivatsioon Puhastamist vajav heitvesi vib olla prit tstusest vi majapidamisest, sellest tulenevalt on erinev heitvee koostis. Mrgiseid hendeid ei sisalda toiduainete tstuse ja olmeheitveed. Mrgised hendeid sisaldavat heitvett toodavad se-(fenoolid, tsaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb pevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), ssivesikuist (25%50%), rasvadest ja lidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid hendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Orgaaniline aine on olmeheitvees
hüpertroofseid järvi, mis on väga ebastabiilse reziimiga. Eutrofeerumise põhjus Tagajärg Väetamine: liigsete toitesoolade Toiteainete kontsentratsiooni tõus veekogus põhjustab primaarproduktsiooni tõusu kandumine veekogusse Loomapidamine: toitesoolade ja Toitesoolade ja orgaanikasisalduse tõus. Primaarproduktsiooni kasv, hapniku-ja orgaaniliste jääkainete kandumine valgusolude muutumine. veekogusse Olmeheitvesi: toitesoolade ja Toitesoolade ja orgaanikasisalduse tõus. Primaarproduktsiooni kasv, hapniku-ja orgaaniliste jääkainete kandumine valgusolude muutumine. veekogusse Tööstusheitvesi: toksilised ained, sh Vee ja veeorganismide toksilisuse kasv. Avalduvad toksiliste ühendite kahjulikud raskmetallid mõjud veeorganismidele.
2) fosfori ja lämmastiku koguse vähendamine heitvees 3) haigusttekitavate mikroobide hävitamine või inaktivatsioon Puhastamist vajav heitvesi võib olla pärit tööstusest või majapidamisest, sellest tulenevalt on erinev heitvee koostis. Mürgiseid ühendeid ei sisalda toiduainete tööstuse ja olmeheitveed. Mürgised ühendeid sisaldavat heitvett toodavad söe- (fenoolid, tsüaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatööstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb päevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), süsivesikuist (25%-50%), rasvadest ja õlidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid ühendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Heitvee puhastamise meetodid
annaabi.ee 
