On ka kolmas lisa, kuid seal on ära toodud ainult küsitlusleht. Muidugi ei puudu tööst ka käesolev sissejuhatus, kokkuvõtte ja allikad.. 4 1. TAUST 1.1. VIIKINGID Mõiste "viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Nad olid pärit Põhjamaadest, mis saavad kunagi tuntuks Taani, Norra ja Rootsi nime all. Kuid endid ei pidanud nad ei taanlasteks, norralasteks ega rootslasteks. Rahvuse mõiste tekkis hiljem, olleski tegelikult üks viikingiajastu saavutusi. (Allan 2004:10). Kuigi Põhjala inimesed sõdisid tihtipeale üksteisega, oli neil sellegipoolest nii mõndagi ühist. Nad kõnelesid üht ja sama keelt (vanapõhja keelt) ja nende usk oli ühine- nad austasid Odinit, Tori ja teisi põhjamaiseid jumalaid. Nad jagunesid laias laastus kolme klassi, milleks olid sõdalaste ülikud, avar vabade inimeste kategooria, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja eriti bondid ehk
unenäomaailm, kuid unest eristab seda ainult aeg ja ruum. Ka unenäos on inimene teadvuslikus seisundis. Ta on teadvusel. Kui näiteks teadvusel ei olda, siis inimene und ka ei näe on nö unenägudeta uni, mis põhimõtteliselt ei ole üldse mitte midagi. Kui muidugi ärkvel ei olda. Nii ongi näha seost teadvuse ja ,,virtuaalmaailma" vahel. See on ÜLITÄHTIS seos. Näiteks kui inimene magab ja näeb und, siis ( seal ) on ta ka teadvusel täpselt samamoodi teadvusel nagu ärkvel olleski. Kui aga und ei nähta, siis inimene ei ole ka teadvusel. Nii on võimalik näha seost teadvuse ja unenäomaailma vahel, sest unenäomaailma on võimalik tõlgendada ka kui aju loodud virtuaalmaailma. See ei ole vale arusaam. Ilmselt on aju loodud virtuaalmaailm ja teadvuslik seisund seotud nii, et aju loodud virtuaalne tegelikkus ise loobki ( tekitab ) teadvusliku seisundi. Seda on ju siin väga hästi näha.
unenäomaailm, kuid unest eristab seda ainult aeg ja ruum. Ka unenäos on inimene teadvuslikus seisundis. Ta on teadvusel. Kui näiteks teadvusel ei olda, siis inimene und ka ei näe on nö unenägudeta uni, mis põhimõtteliselt ei ole üldse mitte midagi. Kui muidugi ärkvel ei olda. Nii ongi näha seost teadvuse ja ,,virtuaalmaailma" vahel. See on ÜLITÄHTIS seos. Näiteks kui inimene magab ja näeb und, siis ( seal ) on ta ka teadvusel täpselt samamoodi teadvusel nagu ärkvel olleski. Kui aga und ei nähta, siis inimene ei ole ka teadvusel. Nii on võimalik näha seost teadvuse ja unenäomaailma vahel, sest unenäomaailma on võimalik tõlgendada ka kui aju loodud virtuaalmaailma. See ei ole vale arusaam. Ilmselt on aju loodud virtuaalmaailm ja teadvuslik seisund seotud nii, et aju loodud virtuaalne tegelikkus ise loobki ( tekitab ) teadvusliku seisundi. Seda on ju siin väga hästi näha.
Ka unenäos on inimene teadvuslikus seisundis. Ta on teadvusel. Kui näiteks teadvusel ei olda, siis inimene und ka ei näe – on nö unenägudeta uni, mis põhimõtteliselt ei ole üldse mitte midagi. Kui muidugi ärkvel ei olda. Nii ongi näha seost teadvuse ja „virtuaalmaailma“ vahel. See on ÜLITÄHTIS seos. Näiteks kui inimene magab ja näeb und, siis ( seal ) on ta ka teadvusel – täpselt samamoodi teadvusel nagu ärkvel olleski. Kui aga und ei nähta, siis inimene ei ole ka teadvusel. Nii on võimalik näha seost teadvuse ja unenäomaailma vahel, sest unenäomaailma on võimalik tõlgendada ka kui aju loodud virtuaalmaailma. See ei ole vale arusaam. Ilmselt on aju loodud virtuaalmaailm ja teadvuslik seisund seotud nii, et aju loodud virtuaalne tegelikkus ise loobki ( tekitab ) teadvusliku seisundi. Seda on ju siin väga hästi näha.
annaabi.ee 
