kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● https://youtu.be/7RSHtapIXN8 Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● Basilica Palladiana (Vicenza, Itaalia) Villa La Rotonda (Vicenza, Itaalia) Teatro Olimpico (siseamfiteater, Vicenza) Palladianistlikud hooned Eestis ● Aa mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Palmse mõisa härrastemaja Palladianistlikud hooned Eestis ● Maardu mõisa härrastemaja Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Andrea_Palladio ● https://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/f/f2/Basilica_Palladiana%2C_dayti me%2C_2013.tif/lossy-page1-1024px-Basilica_ Palladiana%2C_daytime%2C_2013
Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.) Sophokles Kuningas Oidipus (u. 428 eKr., Oidipus Kolonoses (401 eKr.). Euripides Foiniiklannad (u. 411/409 eKr.) Oidipus elab Teebas, Iokaste elab. Seneca Oedipus (1. saj. AD) paatoslik, vägivaldne, isa vaim. Keskaeg: Le Roman de Thèbe (1150). Renessanss: Giovanni Boccaccio De mulieribus claris (1362). L' Edipo Tiranno (Teatro Olimpico 1585.a. Vicenza). Aristotelese Poeetika mõju: sündmustik, kaastunne ja hirm (eleos, phobos), katharsis, karakterid, hamartia. Pierre Corneille Oedipe (1659) ; Voltaire Oedipe (1719); Dryden, John, Lee, Nathaniel Oedipus (1679) Heinrich von Kleist Der zerbrochene Krug (1803-4). von Platen, August Der romantische Oedipus (1829), naljamäng viies vaatuses. Hugo von Hofmannsthal Ödipus und die Sfinx (1906); André Gide Oedipe (1930) Jean Cocteau La machine infernale (1932); Igor Stravinski
maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro Olimpico: Euroopa I katusega teatrihoone. J. Sansovino itaalia kujur & arhitekt, San Marco raamatukogu. 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema,
Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel Vicenza, Teatro Olimpico Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 1585, Andrea Gabrieli kirjutas madrigalistiilis koorid c) intermeediumid (vahemäng, vaheosa) suurejoonelised, vaatemängulised etendused pidustuste, rüütliturniiride, tragöödia või komöödia vaheaegadel, sisaldasid tantse ja koore, 16. sajandi lõpupoole ka uues monoodilises stiilis soololaulu. Pole läbivat tegevust ja süzeed. (Omaette muusikavorm 16/17. sajandi vahetusel oli madrigalkomöödia, millel ei ole aga seost ooperiga ja teatriga)
Basilica Palladiana, 1549-1614)kahekordse väljapoole avanevate loggiatega ja kõrge kumerduva katusega hoones kasutas arhitekt esmakordselt ühte oma meelismotiividest, kus kaari kandvate sammaste vahele on asetatud veel üks sammas, mis muudab ehitise kergemaks ja õhulisemaks. Ülemist loggia´t äärestb balustraad, kus sammastega kohakuti asetsevatel postamentidel on skulptuurid. Palladio loomingulise pärandi hulka kuulub ka esimene katusega kaetud teatrihoone Euroopas (Theatro Olimpico, 1580-85) ning mitu kirikut. Palladio looming mõjutas oluliselt 17.ja 18.saj. arhitektuuri, eriti Inglismaal, Prantsusmaal ja Hollandis. Renessansiajastu muutis suhtumist ka linnaehitusse, hakati huvi tundma uue planeeringuga linna vastu, püüti anda ühesuguse süsteemiga fassaade, uue lahenduse said linnaväljakud. Uue otsinguil jõuti juba 15.sajandil ideaallinnade planeerimise juurde. RENESSANSS PRANTSUSMAAL
annaabi.ee 
