2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne
2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne
söömine – potentsiaalselt paraneb -rakkude talitlus • Manustatakse üks kord päevas p.o. • Kasutusel ka kombinatsioon metformiiniga Kõrvaltoimed – sageli esinevad ülemiste hingamisteede infektsioonid (nohu) ja nasofarüngiit (nina-neelupõletik). – diarröa -Alfa-glükosidaasi inhibiitorid (akarboos) • Vähendavad süsivesikute seedimist ja langetavad söögijärgse glükoosi taseme. • Struktuur sarnaneb oligosahhariidide struktuuriga (võimelised konkureerima oligosahhariididega pankrease ensüümide suhtes). • Inhibeerivad pöörduvalt α-amülaasi ja αglükosidaase (maltaas, glükoamülaas, sukraas, dekstranaas). • Kasutatakse koos teiste ainetega, monoteraapiana vanematel inimestel söögijärgse hüperglükeemiaga Kõrvaltoimed: – diarröa, kõhupuhitus (süsivesikute seedimine on häiritud, selle tulemusel tekivad düspeptilised nähud. Pidada süsivesikutevaest dieeti!) - SLGT-2 inhibiitorid (dapagliflosiin)
2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? - Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? - Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. - Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. - Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas
raskmetalliühendid, ioniseeriv ja UV kiirgus. Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri, seda pöördprotsesse nim renaturasiooniks. Valgud võivad ühineda ka teiste org ainetega, mood liitvalgud: Valgukompleks nukleiinhapetega nim nukleoproteiinideks (eukarüootide kromosoomid) Lipiidedega lipoproteiionid(rakumembraani koostis) Oligosahhariididega glükoproteiionid(membraan) 1) Valkude ensümaatiline funktsioon: Ensüümis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, ensüümid on VÄGA spetsiifilised. Mõdede ensüümide aktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu rakus. 2) Ehituslik funktsioon: rakuorganellide koostis, karvad, suled, sõrad jne 3)transportfunktsioon: Hemoglobiin transpordib hapniku ka rakumembraani koostises asuvad transportvalgud, mis juhivad molekule selektiivselt nii raku sisse kui välja.
Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri, seda pöördprotsesse nim renaturasiooniks. Valgud võivad ühineda ka teiste org ainetega, mood liitvalgud: Valgukompleks nukleiinhapetega nim nukleoproteiinideks (eukarüootide kromosoomid) Lipiidedega lipoproteiionid(rakumembraani koostis) Oligosahhariididega glükoproteiinid(membraan) Funktsioon: 1) Valkude ensümaatiline funktsioon: Ensüümis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, ensüümid on VÄGA spetsiifilised. Mõnede ensüümide aktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu rakus. 2) Ehituslik funktsioon: Rakuorganellide koostis, karvad, suled, sõrad jne. 3)Transportfunktsioon: Hemoglobiin transpordib hapniku ka rakumembraani koostises asuvad transportvalgud, mis juhivad molekule selektiivselt nii rakku sisse kui välja.
antioksüdantsed ühendid: vitamiin E, ß-karoteen. Nende ülesandeks on kõrvaldada biomembraani ründavad vabad radikaalid, mis lõhuvad = sidemeid ja häirivad sellega membraani tööd. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga (sh. pino- ja fagotsütoos), kaitseb rakku väliskeskkonna mõjude eest, ühendab rakke omavahel, osaleb mõnede ainete sünteesil, retseptoorne funktsioon (hormoonid jt. bioaktiivsed ained seostuvad oligosahhariididega), liikumisfunktsioon (liikumine membraani abil amööb), kindlustab raku laengu (raku välispind + ja sisepind laenguga). Ainete liikumine läbi membraani toimub passiivselt või aktiivselt E abil. Passiivselt liiguvad vesi, gaasid ja teised väikesed molekulid difusiooni, osmoosi teel või transportvalkude abil. Selleks pole vaja täiendavat energiat. Aktiivtransport toimub ainult läbi transportvalkudes olevate kanalite. Erinevaid aineid transpordivad eri valgud
annaabi.ee 
