Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis Hoiab elektriimpulsi närvikimbus http://et.tree-pictures
*Koletsüstokiniin- tekitab küllastustunnet, retseptorid on laialt levinud kogu KNS.Inimesel tema manustamine põhjustabiiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. *Somatostatiin – inhibeerib kasvuhormooni vabanemist. GLIIA Abistav kude. Klassifikatsioon: 1) Ependüüm – ühekihiline kuupepiteel seljaaju tsentraalkanalis ja ajuvatsakeses 2)Astrogliia – protoplasmaatilised astrotsüüdid(toide) ja kiulised astrotsüüdid(toestus) 3)Oligodendrogliia – toestus ja isolatsioon(vähejätkelised rakud) 4)Mikrogliia e. Hortega rakud – kaitsefunktsioon Gliia funktsioonid Toestusfunktsioon, troofiline funktsioon -osaleb glükogeeni ja lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonse koostise reguleerimises -võtab osa mediaatorite metabolismist -sünapse ümbrisevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguprodukte või mediaatoreid endid.
Neuronite ehk närviraku ehitus- tuum sisaldab perikaarüoni ehk soomat. Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel. Närvikiu ehitus- koosneb aksonist ja katetest. PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist. Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaal neuronites-Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste
Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. Akson – neuroni kehast väljuv mittehargnev jätke. Igal neuronil on ainult 1 akson. Akson algab perikaarüonist aksoni künkaga – seal pole Nissli substantsi. Aksoni katte järgi eristatakse müeliniseeritud ja müleiniseerimata närvikiude. Perifeerses NS katab müeliniseeritud aksonit sisemine müleiintupp ja välimine lemmotsüütides Schwanni tupp. KNS moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud. Perifeerses NS katab müeliinkatteta aksonit ainul Schwanni tupp või gliia (pea- või seljaajus) või on üldse katteta. Katted muudavad aksoni omadusi ja on isolaatoriteks. Müeliniseeritud aksonit katab membraan – askolemm. Asub müleiinkatte all. Aksoni tsütoplasma on aksoplasma. Müeliinkihis esinevad süvikud – Ranvieri soonised – ehk müeliinkate pole pidev.Müeliin kiirendab elektriimpulsi edasikannet. Dendriidid – neuronite hargnevad jätked, mida võib olla 1 või mitu
aksoni künkaga, sest seal puudub Nissli substants Jämedamad aksonid annavad närviimpulsse edasi kiiremini, kui peenemad kiud Aksonid hargnevad harva, nende katte iseloomu järgi eristatakse müeliniseeritud ja müeliinita närvikiude Perifeerses närvisüsteemis katab müeliniseeritud aksonit sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni tupp Kesknärvisüsteemis moodustavad välimise tupe oligodendrogliia rakud Perifeerses närvisüteemis katab müelinkatteta aksonit ainult Schwanni tupp või gliia või on akson koguni katteta Müeliniseeritud aksonit katvat membraani nimetatakse aksolemmiks, paikneb vahetult teda ümbritseva müeliinkatte all Aksoni tsütoplasmas (aksoplasmaks), paiknevad peened piklikud mitokondrid ning väikesed põiekesed
annaabi.ee 
