külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Arkaadialased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi endale appi. 371/370 a. eKrt talvel tungis Teeba vägi Epameinodase juhtimisel Peloponneseosesse, laastas Lakooniat ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi. ateena mereliit II: 377/378 taastasid ateenlased mereliidu. See nn ateena mereliit II oli kavandatud rangelt vabatahtliku ja kaitseotstarbelisena. Ateenat ja kõiki teisi liitlasi käsitati
2) Osised – polised ise, linnriigid, kirev pilt. Polised olid üsna väikesed, nii rahvaarvult kui territooriumilt, suurim Ateena, Attica, Sparta. Kui palju kokku oli, ei ole suudetud kokku lugeda, üle 100 polisel oli põhiseadus. 3) Valitsemisvormid – väga kirev, demokraatia valdavalt, kus polise eesotsas preester-kuningas (päritav või mitte), türannia termin tol ajal ainuvalitsejaga ilmalik võim (mitte negatiivse tähendusega), oligarhiad – aristokraatide vabariigid Struktuuri puhul huvitav, et poliseid ei proovitudki kunagi ühendada, sellist ideed ei pakutud üldse väljagi. Osiste tüübid: - sõltlasriigid – mingi ala oli teise kontrolli all - kahte tüüpi kolooniad - kõige tavalisemad kolooniad, mida rajati palju Väike-Aasiasse - kleruuhiad – sõjalised kolooniad strateegilises piirkonnas (~ 1000 sõjameest ümbruskonna kaitseks)
maailma äärealadel Sitsiilias ja seejärel eriti Makedoonias esile kerkinud tugevate monarhiate varju. Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu. Pärast Peloponnesose sõja lõppu oli enamus tähtsamaid Kreeka riike Korintos, Teeba, Ateena jt. Sparta liitlased. Mitmes seini Ateena mereliitu kuulunud riigis seati Lysandrose eestvõttel ametisse kohalikest ülikutest koosnevad kümneliikmelised Sparta- meelsed oligarhiad nn dekarhiad (kümnevalitsused) , keda toetasid Sparta garnisonid (30 türannia Ateenas, mis samuti Lysandrose mahitusel võimule tuli, oli üks paljudest tema kehtestatud oligarhiatest). Tänu ustavatele dekarhiatele tõusis Lysandros Kreeka mõjukaimaks meheks. Samoslased hakkasid teda koguni kultuslikult austama ja Lysandros ise plaanis Spartas reformi, mis kaotaks kahe kuningasuguvõsa valitsemiseesõiguse ja lubaks kuningaks valida kõiki Heraklesest põlvnevaid spartiaate
vaenlastele. Kodanike armeed aga ühendab patriotism. Machiavelli soovib ühendada ja hoida Itaaliat seesmiste korratuste ja lõhede eest ning kaitsta seda väliste vaenlaste eest. Kui riigi julgeolek on ohus, siis on see kõige tähtsam küsimus, ei õiglus ega ebaõiglus, inimsus ega õelus, au ega häbi tohi sellega konkureerida. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja monarhiad. Viimase jaotab ta päritavateks ja uuteks riikideks. Uues riigis on palju raskem valitseda, sest seal on raskem võita inimeste usaldust, seal on ju alles ka endised vaenlased ning valitsemiseks on alati vaja ka valitsejatetavate soosingut. Machiavelli eristab kahte viisi, kuidas valitseda kuningriike: 1) kuningas valitseb läbi oma sulaste (näiteks toob Türgi), sellist riiki on raske vallutada, kuid kerge valitseda, sest rahva ülikuid ei ole kuninga ja rahva vahel
Eelöeldu on põhjustatud sellest, et neil pole muud kiindumust ega muud põhjust, mis hoiaks neid sõjaväljal, kui nende nigel palk, millest ei piisa selleks, et tekitada neis soovi sinu eest surra. Märksa meelsamini on nad sinu teenistuses siis, kui sa sõdimisega ei tegele, sõjaaja kätte jõudes ent nad kas hoiavad kõrvale või lasevad jalga. Ptk 12. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja ainuvõimud/monarhiad, despotismid. Viimase jaotab ta päritavateks ja uuteks riikideks. Uues riigis on palju raskem valitseda, sest seal on raskem võita inimeste usaldust, seal on ju alles ka endised vaenlased ning valitsemiseks on alati vaja ka valitsejatetavate soosingut. Kui valitseja oskab alamate keelt, kui tavad on sarnased, kui ta ei muuda seadusi või maksustamist, siis ta võib valitseda ka mujalt, muidu peab olema kohapeal. Ptk 4
annaabi.ee 
