LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu ...
· Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine
levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine
Liit Leeduga püsib vormiliselt, katsed liite luua (st liidu pol)ebaõnnestuvad. 1509 märts Venega vaherahu pikendamine 14aastaks, kuid Moskva Vassili III nõue-Liivim peab loobuma liidust Leeduga ja 1511 see liit ka lakkas olemast. Usupuhastus algas Riias, esimeseks kuulutajaks Andreas Knopken 1521 lõpul. Eesti aladel algas reformatsioon 1523(Tln), Narvas 1524 aprill v 1523 talv, Tru 1523 lõpp v 1524 algus. 14.sept 1524 pildirüüste Tln dominiiklaste kirikus, Olevistes, Pühavaimus 1524 sügis Trtusse rahva seast tõusnud radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann-vähese haridusega, kuid tundis hästi Piiblit, hea kõneanne, saavutas alamrahva seas poolehoiu. Pildiüüsted ka Trt jaan, Viljandis 1.nov, Uus-Pärnu 15.mätrs 1526, Narvas. Pildirüüsted kukutasid katoliku kiriku valitsuse ja aitasid võidule evangeeliumi usutunnistuse. Lutheri nimi oli külll tundmata, aga tema esindatud usu-uuenduslik vool levis siin küll.
mille jooksul jõouti sõjapurustuste taastamiseni. Sõja ajal kulus selleks veelgi rohkem aega. Seega eksisteeris Jõhvi Mihkli kirikus keskaja lõpul lisaks kõrgaltarile veel vähemalt kaks kõrvalaltarit: Meie armastatud emanda (ehk Maarja) altar ja Kolmekuninga altar. Oletada võib veel nimipühaku Miikaeli altari olemasolu. Enamikes Tallinna kirikutes oli ka Püha Risti altar. Kokku aga oli Olevistes T.Kala andmetel 30 ja Nigulistes 31 kõrvalaltarit. Õnnekombel teame sellest perioodist vähemalt üht Jõhvi kirikuõpetajat, kes eelpoolmainitud altaritel ilmselt teenistusi pidas, ka nimepidi. Selleks on Henricus Reynike, kes esineb ühes ürikus 1508. aastal. Ühtlasi on ta ainuke katoliiklik kirikuõpetaja Jõhvis, keda nimeliselt teame. Enamik kõrvalaltareid ei olnud seotud vikaariatega, mis eeldasid enamasti iseseisvat kabelit.
annaabi.ee 
