eelnenud tegevust vaadeldakse kõnehetke seisukohalt (oleviku minevikus), nt Näostki on näha, et oled kõvasti tööd teinud. Ent täismineviku vormi kasutatakse ka siis, kui kõnehetkele järgnevat tegevust vaadeldakse mingi veel hilisema vaatlushetke seisukohalt (tuleviku minevikus), nt Loodame, et pühapäeva õhtuks oled sa selle töö lõpetanud. Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, nt olen elanud, oleme elanud, on elatud. Enneminevik Enneminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (st tegu on mineviku minevikuga), nt Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Seoses verbiga olema kasutatakse enneminevikku ka kaudse kõneviisi (üld)mineviku tähenduses, nt Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha
kõnehetkele eelnenud tegevust vaadeldakse kõnehetke seisukohalt (oleviku minevikus), näiteks Näostki on näha, et oled kõvasti tööd teinud. Aga täismineviku vormi kasutatakse ka siis, kui kõnehetkele järgnevat tegevust vaadeldakse mingi veel hilisema vaatlushetke seisukohalt (tuleviku minevikus), näiteks Loodame, et pühapäeva õhtuks oled sa selle töö lõpetanud. Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, näiteks olen elanud, oleme elanud, on elatud. 42. Enneminevik e pluskvamperfekt, iseloomustus ja näited. Enneminevik ehk pluskvamperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (tegu on mineviku minevikuga), näiteks Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Enneminevikku kasutatakse ka kaudse kõneviisi
er,sie,es kam sie kamen er,sie,es fragte sie fragten Sie kamen Sie fragten Imperfekti kasutatakse teadaandes või jutus, mis puudutab mineviku ." Pikem jutustus" sellest, mis toimus minevikus. Näit. ka muinasjutud. Täisminevik (Perfekt) Täismineviku kasutatakse jutustamisel ja dialoogis, mõnikord tähendab ta ka tegevuse lõ- petatust. Perfekt tuletatakse abiverbide "haben" või "sein" olevikuvormist (Präsens) ja põhiverbi 2. partitsiibist. Eesti keeles kasutatakse seda minevikuvormi suhteliselt harva, saksa keeles seevastu suhteliselt sageli, tüüpiline võiks öelda. Tõlkimisel eesti keelde kasutada pigem lihtminevikku. Eesti keeles kuuleb täisminevikku palju saare ja hiiu murdes. Ich habe gesehen wir haben gesehen (ma olen näinud) du hast gesehen ihr habt gesehen er,sie,es hat gesehen sie haben gesehen
kõnehetkele eelnenud tegevust vaadeldakse kõnehetke seisukohalt (oleviku minevikus), näiteks Näostki on näha, et oled kõvasti tööd teinud. Aga täismineviku vormi kasutatakse ka siis, kui kõnehetkele järgnevat tegevust vaadeldakse mingi veel hilisema vaatlushetke seisukohalt (tuleviku minevikus), näiteks Loodame, et pühapäeva õhtuks oled sa selle töö lõpetanud. Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, nt olen elanud, oleme elanud, on elatud. 42. Enneminevik e pluskvamperfekt, iseloomustus ja näited. Enneminevik ehk pluskvamperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (tegu on mineviku minevikuga), näiteks Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud.
annaabi.ee 
