Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitavad merepinna kumerus (laeva ilmumine silmapiiri tagant). Tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse, iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kalutuse tingimustes kera kuju. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maa siseehitus tihedus on umbes 5520 kg/m3, maa sisemusse on
oleksid Rootsi küla põhjendanud, s. o. küla, millele ümberkaudsed eestlased asunikkude rahvuse järele Rootsi küla nimeks armud. Palju enam tuleb oletada, et praegused Rootsiküla nimelised kohad juba palju vanemast ajast pärit, ajast, mis mõnda aastasada tagasi ulatub. Raske otsustada, kas ranna- ja saarerootslased juba enne eestlaste asumist Läänemere kaldale siin asunud või alles eestlaste ajal siia asuma tulnud. Hea meelega tahaksime viimast võimalust oletada, aga selle oletamise vastu kõneleb ajalugu, et asjaloolised allikad niisugustest rootslaste kolimistest Eesti midagi ei tea. Ei aita muud kui otsustada, et Rootsi asundused juba enne 13. aastasada tekkinud, siis ka Rootsi-külad sellest ajast pärit, ehk pisukese erandiga. Võimalik, et Rootsipää küla nimi Halljalas tahab tunnistada, et sinnamaale muiste Rootsi asundused ulatunud. Aja jooksul sulasid rootsi oaasides rootslased eestlastega ühte, eestlaste poolt
arstida; sest ka definitsioonid ise koosnevad sõnadest, ja sõnad sigitavad sõnu; nii et tarvis on pöörduda üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. LX Iidolid, mis sunnitakse arule peale sõnade läbi, on kahesugused; nimelt on nad kas olematute asjade nimed (sest nii nagu on asju, millel vaatluse puudumise tõttu nime ei ole; nõnda on ka nimesid, millel puuduvad asjad (fantastilise oletamise tõttu)), või on selliste asjade nimed, mis on, kuid on segased ja halvasti piiritletud, ning huupi ja ebavõrdselt asjadest abstraheeritud. Esimest sugu on fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli, ja selletaolised väljamõeldised, mis on pärit tühjatest ja vääradest teooriatest. Ja see iidolite sugu on hõlpsamini kõrvaleheidetav, sest neid saab kõrvaldada teooriate alalise eitamise ja tühistamise läbi.
Andmekaeve aitab vastata küsimusele ,,Miks?". Eeskätt kasutatakse uute ärivõimaluste avastamiseks. 54. Mida võimaldavad otsustamise tugisüsteemid? Mudelite ja andmete kombineerimist koos kasutaja kaasamisega. Võimaldab andmetega manipuleerida. Tundlikkuse analüüs: Parem arusaamine mudelist ja probleemist, mida mudel kirjeldab, tundlik vs vähetundlik mudel, vähetundlik mudel -> suurem tõenäosus, et valitud lahend on edukas What-Ifanalüüs: Mudeli sisend ennustamise/oletamise põhjal, Tulemused sõltuvad oletuse adekvaatsusest -> väga subjektiivne, Juhid saavad küsida erinevaid küsimusi Eesmärgipõhine analüüs: Nö tagurpidine analüüs, väljundi alusel üritatakse leida sisend, milliste müügimahtude ja täiendava reklaami abil saavutab organisatsioon teatud kasumi? 55. Mis on iseloomulik digitaalsetele töölaudadele ja milleks on nende kasutamine hea?
Inspiratsiooniallikaks oli siin Wittgensteini arutlus Filosoofilistes uurimustes, et ei saa eeldada, et ühe entiteedi kõigil eksemplaridel, mille kohta me tarvitame sama nime, peaks tegelikult olema mingeid ühiseid omadusi. Wittgenstein toob näiteks selle, kuidas tarvitatakse sõna "mäng". Ta väidab, et pole võimalik leida selliseid omadusi, mis iseloomustaksid kõiki mänge -- pallimänge, lauamänge, võitlusmänge, kaardimänge. Wittgenstein soovitab oletamise asemel, et neil mängudel peab olema midagi ühist, lihtsalt vaadata, kas neil tegelikult on midagi ühist. Ta väidab, et neid erinevaid mänge vaadates ei näe me midagi, mis oleks neile kõigile ühine, vaid üksnes seda, et nad on üksteisega mitmel viisil seotud. Me näeme kattuvate ja läbipõimuvate sarnasuste keerulist võrgustikku. Wittgenstein selgitab: "Ma ei oska neid sarnasusi paremini kirjeldada kui sõnaga
mitte ainus, mitte kuidagi unikaalne ega isegi mitte kõige töökindlam (uuringud kinnitavad, et kui kaasvestleja sõnad ja kehakeel tunduvad olevat vastuolus, siis usutakse pigem kehakeelt). Inimestel põhinev mudel 31 Suhtlus toimib, kuna inimesed tahavad mõista ja mõistetud olla ning võimekate olenditena teevad kõik võimaliku selle tahtmise saamiseks (Grice’i koostööprintsiip, 1957). Nii on mõistmine mõningase oletamise toel võimalik ka võõravõitu keeles, häiriva kanalimüra korral, väikelastega rääkides, kõnedefektide korral või ngau sleels ttnuud kasets, kus sgieuated thäeegdta snaõd oild tetäsii maeõtstavid. Kui fikseeritud koodi mudeli järgi loeb kuulaja sõnadest välja mõtte, mille kõneleja sinna pani, siis suhtluse tööpõhimõtte seleta- misele võib läheneda ka lausa teistpidi – et oodatav mõte on pädeva kuulaja peas juba varem olemas. Tekstiliigist olenevalt
annaabi.ee 
