üksikut mõtet, sõna jne. ¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne. Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla "Budhha mõttesalmide jada". Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud. ¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi ¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete Budismis on ihu, jutt ja meel. ¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol. ¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused ¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu
Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas. Inimene peab enda kaudu kandma vastutust kõigi eest. India kirjanduse eripäraks on see, et puudub jagunemine vana-aeg, keskaeg ja uusaeg. India kultuuris on vana-aeg ja keskaeg ühte sulandunud, väldates kuni 19. sajandini, kui algab uusaeg. 19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu
Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Dhammapada 'Dhammapada' on Buddha mõttesalmide jada, mille põhiidee on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikutl muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleni jõuab vaid see, kes suudab kainelt ja kiretult enesele selgeks teha oma olukorra ja leiab selle olukorra põhjused iseenese sees. 5
· Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas. Inimene peab enda kaudu kandma vastutust kõigi eest. India kirjanduse eripäraks on see, et puudub jagunemine vana-aeg, keskaeg ja uusaeg. India kultuuris on vana- aeg ja keskaeg ühte sulandunud, väldates kuni 19. sajandini, kui algab uusaeg. 19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu