Pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PäS § 8 lg 1) * Tahteavalduse liigid: Hädakaitse (TsÜS § 140)- kaitse, mis on vajalik enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase rünnaku tõrjumiseks. Hädakaitse teise otsene tahteavaldus (sõnas, kirjas, taasesitatavas vormis) isiku huvides on hädaabi. Hädakaitse eeldab õigusvastase rünnaku olemsolu, mis ei ole veel lõppenud. Rünnak peab olema tõeline, mitte kaudne tahteavaldus (teos) näiline. Rünnak võib olla suunatud isiku elu, tervise, omandi või isiksuse vastu. Kui hädakaitse tagajärjel tekitatakse kahju kolmandale vaikimine (aluseks seadus, kokkulepe, praktika VÕS §-d 20 lg 3, kohtuotsus tahteavalduse asendajana (TsÜS § 68 lg 5) isikule (kellest rünnak ei lähtu), kuulub temale tekitatud kahju hädakaitse teostaja poolt hüvitamisele
Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1
hädakaitse, hädaseisundi ja omaabiga. · Hädakaitse (TsÜS § 140)- kaitse, mis on vajalik enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase rünnaku tõrjumiseks. Hädakaitse teise isiku huvides on hädaabi. Hädakaitse erijuhtumiks on omaabi (AÕS § 41) Hädakaitseseisundis tekitatud kahju ei ole õigusvastane, kui ei ületatud hädakaitse piire (vt VÕS § 1045 lg 2 p. 3). Hädakaitse eeldab vahetult eesseisva või vahetu õigusvastase rünnaku olemsolu, mis ei ole veel lõppenud. Rünnak või ründe oht peab olema tõeline, mitte näiline. Rünnak (ründe oht) võib olla suunatud isiku elu, tervise, omandi või isiksuse vastu. Kui hädakaitse tagajärjel tekitatakse kahju kolmandale isikule (kellest rünnak ei lähtu), kuulub temale tekitatud kahju hädakaitse teostaja poolt hüvitamisele. Vt RKKKo 25.03.2004.a. otsus nr 3-1-1-17-04 p. 9-16. Vt RKKKo 04.02.2005.a. otsus nr 3-1-1-111-04 p. 10-21.
Nt kui on tõsi, et kõik inimesed on surelikud, siis on tõsi ka see, et mõni inimene on surelik. Traditsioonilises loogikas ei arutleta asjade üle, mida pole. Väidetavad objektid on ette eeldatult olemas, ehk siis väide presuponeerib kõnealuste objektide olemasolu. Sellist lähenemist kategoorilistele väidetele on nimetatud ka Aristotelese tõlgenduseks, ehk siis väidete loogika tõlgendamiseks Aristotelese eeskujul. Kuigi ka traditsioonilises loogikas esineb olemsolu import – postuleeritakse millegi olemasolu (või ka mitteolemasolu) – ei esine selles olemasolu impordi viga. Aristotelese tõlgendus langeb suurel määral kokku ka tänapäevase keele argikasutusega. Vaatleme lauseid: 1) Koerad on olemas. 2) Ükssarvikuid ei ole olemas. 3) Koerad on ohtlikud. 4) Mõni koer ei ole ohtlik. 5) Kõik lumeinimesed on suurt kasvu. 6) Mõni lumeinimene on heatahtlik. 20 Tekib küsimus, kas olemasolu impordi viga saab teha ka eelduse kaudu mingi objekti
Nt kui on tõsi, et kõik inimesed on surelikud, siis on tõsi ka see, et mõni inimene on surelik. Traditsioonilises loogikas ei arutleta asjade üle, mida pole. Väidetavad objektid on ette eeldatult olemas, ehk siis väide presuponeerib kõnealuste objektide olemasolu. Sellist lähenemist kategoorilistele väidetele on nimetatud ka Aristotelese tõlgenduseks, ehk siis väidete loogika tõlgendamiseks Aristotelese eeskujul. Kuigi ka traditsioonilises loogikas esineb olemsolu import postuleeritakse millegi olemasolu (või ka mitteolemasolu) ei esine selles olemasolu impordi viga. Aristotelese tõlgendus langeb suurel määral kokku ka tänapäevase keele argikasutusega. Vaatleme lauseid: 1) Koerad on olemas. 2) Ükssarvikuid ei ole olemas. 3) Koerad on ohtlikud. 4) Mõni koer ei ole ohtlik. 5) Kõik lumeinimesed on suurt kasvu. 6) Mõni lumeinimene on heatahtlik. 20