Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1
5. õigusselgus- Positiivne õigus kinnistab loomuõigust! 4 Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1
tekkides omandas õiguse formaalne mõistmine prioriteedi õiguse sisu ees, kuid see ei tähenda, et õiguse idee olulisim komponent õiglus oleks kõrvale heidetud. Traagiline erand Saksamaal Hitler ja juudid. Kui seadus eirab Ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ,,õige". Eesti õiguskorra kujunemine seotud kahe doktriiniga: loomuõigusega ja õiguspositivismiga. Õiguspositivismi poolt postuleeritud olemiskorra ja pidamiskorra vastuolu sisaldub normativismis. Õiguskorra normatiivsus on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. Kas vastu võetud seaduse sisu vastab Põhiseaduses esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigust loova akti jaoks vastus sellele küsimusele ongi normatiivsuse kontrollimine.
õigustunnetus vs õiguse edasiarendamist otsustuse langetaja poolt tuleb pidada erandlikuks fenomeniks. Nii või teisiti näitab just see transformatsioon otsustuse transformatsiooni ulatust; seni kuni on seotud normi transformatsiooniga, hõlmab põhjendamismenetlusi nagu analoogia, induktsioon jne. 4) Kollisioonide lahendamine võib samuti olla otsustuse transformatsiooni sisuks. Kollisioonid võib liigitada: - kollisioonid: vahekord juriidilise pidamiskorra reeglite ja olemiskorra reeglite vahel, lex posteriori derogat legi priori, lex specialis derogat legi gneralis jne), Metanormid, mis sedalaadi kollisiooni väljendavad, peavad olema olemas vahetult õiguse allikatena. Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel õigusesisese transformatsiooni viisidega. - formuleeritud, võetakse nn eelduslauseks, mis nende tingimuste olemasolul seotakse õiguslike tagajärgedega; - Reeglite ja printsiipide vaheline kollisioon