muutub koos temperatuuri muutmisega, kuid on ühel temperatuuril alati sama. · Nt. paneme metallvarda vee ja jää segusse · Sellel põhineb temperatuuri skaala paika panemine. Termodünaamika- Soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojustnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temperatuur, rõhk, ruumala. · Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid · Lihtsalt mõõdetavad: rõhk, ruumala, temperatuur, mis moodustavad aine olekuparameetrid · Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter Termodünaamika seadused TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Soojusmasin · Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks
Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd. Klassikalises termodünaamikas on entroopia olekuparameeter - suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. Selle olekuparameetri korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilse töö tegemiseks. Täpsemalt öeldes: igas protsessis, kus süsteemi poolt tehtav töö onE ja mille käigus süsteem entroopia kahaneb S võrra, tuleb keskkonda anda vähemalt energiahulk TS (T on keskkonna absoluutne temperatuur). Vastupidisel juhul see protsess toimuda ei saaks.Konstantsel temperatuuril toimuva tasakaalulise
0.009 mooli argooni (Ar) 0.0004 mooli süsinikdioksiidi (CO2 ) jm Hõredate gaaside puhul (ideaalne gaas) eeldame, et molekulid ei ole üksteisega vastastikmõjus (v.a. elastsed põrked), seega iga gaasisegu koostisosa saab vaadelda eraldi. Oluline nt atmosfääri puhul. Termodünaamika Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala, mis moodustavad aine olekuparameetrid. Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter. Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid. Soojus on soojusenergia, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad. Süsteemi võime teha tööd (W) Vaatleme olukordi, kus tööd tehakse aine ruumala muutumise tõttu. Termodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb. Isobaariline protsess ehk rõhk ei muutu. Soojushulk ja siseenergia: Tööd tehakse alati mingi energia arvelt:
kont. Makroskoopiline ehk makrokäsitlus on viis iseloomustada gaasi kogust tervikuna. Seda tehakse kasutades füüsikalisi suurusi, mida nim makroparameetriteks(samuti olekuparameetrid), milleks on mass(m), rõhk(p), ruumala(V) ja temp (T-kelvinites). Selleks, et määrata gaasikoguse olekut on vaja makroparameetritest p, V ja T. PVT konkreetsete väärtuste kogum ongi gaasikoguse olekuks. Massi(m) tavaliselt ei kasutata, sest gaasi olek ei sõltu sellest, kas gaasi on 1kg või 100 kg. Ühe olekuparameetri muutumisel muutub ka teine ja tänu sellele muutub ka olek. Kui suurendatakse rõhku(ehk surutakse gaas kokku), muutub gaasi ruumala ning muutub temp. Makroparameetreid on lõpmatult, näiteks tihedus ja jõud, mis rakendatakse gaasi poolt seintele. Mikroskoopiline ehk mikrokäsitlus on viis iseloomustada ainet molekulaarsena ehk lähtutakse molekulaarsest ehitusest. Füüsikalisi suurusi, mida kasutatakse mikrokäsitluses nimetatakse mikroparameetriteks. Tänapäeval
külmutusteguriks: Kordajat, mis näitab, kui palju soojust on võimalik ühe dzaulise tööga soojusmasinaga "tuppa tuua", nimetatakse soojendusteguriks: · Entroopia definitsioon ja seos oleku tõenäosusega (tuletuseta). Klassikalises termodünaamikas on entroopia olekuparameeter - suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. Selle olekuparameetri korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilse töö tegemiseks. Entroopia on taandatud soojus ehk ülekantava soojushulga suhe (jahutaja) temperatuuri. Mida kõrgem on keskkonna tempeatuur, seda raskem on toota kasutuskõlblikku energiat. Taandatud soojus on seda suurem, mida madalamal temperatuuril toimub soojusülekanne. .
(isotermselt) rõhuni p2 ning hiljem püsivrõhuliselt (rõhul p2) olekusse 2. Teisel juhul võime termodünaamilise keha viia püsivmahuliselt (isohoorselt) mingisse vahepealsesse olekusse ning sealt edasi adiabaatselt (soojuslikult isoleeritud olukorras) lõppolekusse 2. Termodünaamilisi protsesse, kus termodünaamiline keha protsessi käigus saab tagasi algoleku, nimetatakse ringprotsessideks. Termodünaamilise protsessi käiku väljendatakse tavaliselt kahe olekuparameetri vahelise seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. Näiteks, kui mingit termodünaamilist protsessi väljendada rõhu ja erimahu vahelise seosena, siis funktsioon p=f(v) on vaadeldava termodünaamilise protsessi analüütiliseks avaldiseks. 2.2. Gaaside kineetiline teooria. Ideaalne gaas. Ainete molekulaar-kineetiline teooria on tänapäeval üksikasjaliselt välja arendatud ainult gaaside kui kõige lihtsama ehitusega kehade kohta.
11) T1 T2 See on Clapeyroni poolt katseliselt kindlaks määratud seos, nimetatud konstandi väärtuse tegi teoreetiliste arvutustega kindlaks Mendelejev. 9.6 Isoprotsessid Isoprotsessideks nimetatakse selliseid protsesse, mille käigus mingi kindla gaasikoguse üks kolmest olekuparameetrist (p,V,T) jääb konstantseks. Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid järelduvad otseselt Clapeyroni võrrandist, kus vasakul ja paremal pool mingi gaasi olekuparameetri väärtus on ühesugune ja seetõttu taandub vastav parameeter välja. Siiski, kuna isoprotsesside võrrandid avastati ajalooliselt enne Clapeyroni võrrandit, siis tuuakse nad esile eraldi seadustena. 1. Isotermiline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur, näiteks gaasi aeglane kokkusurumine kolvi all silindris, mille seinad juhivad ideaalselt soojust. Boyle’i-Mariotte’i seadus. Konstantsel temperatuuril muutub mingi kindla gaasikoguse
annaabi.ee 
