Enamasti matemaatiline mudel esitatakse süsteemi ja ülekande iseloomule sobivas kokkuleppeliselt standardses vormis. 1.7 Algolek ja selle sisu- algolek ajahetkel t = 0 ehk x(0). Kuna süsteemi olekut võib võrrelda mäluga, siis tähendab see, et süsteemi algolek sisaldab tema minevikku iseloomustavat informatsiooni. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga kirjeldatakse mittenullist olekut väljundmuutuja algväärtusega 1.8 Dünaamiline süsteem- Süsteem, milles esinevad ajaliselt muutuvad protsessid (siirdeprotsessid), s.o. aeg on üheks süsteemi mudeli muutujaks.Dünaamilise süsteemi mudel seob muutujate väärtusi erinevatel ajahetketel või muutujate tuletisi. Mudeli eripärast tingituna tekivad teatud seaduspärasusega kulgevad ajalised protsessid süsteemis. 1.8 Pidev- ja diskreetaja süsteemid
kasutatavate muutujate ühikute kooskõla. Süsteemi matemaatilised mudelid võimaldavad loodava süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida. Algolek ja selle sisu: Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel, ajahetkel t = 0. Süsteemi olekut võib võrrelda mäluga, siis tähendab see, et süsteemi algolek sisaldab tema minevikku iseloomustavat informatsiooni. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga kirjeldatakse mittenullist olekut väljundmuutuja algväärtusega. Dünaamiline süsteem: Süsteem, milles võivad nii süsteemi elemendid kui ka karakteristikud ajaliselt muutuda (siirdeprotsessid) ehk aeg on üheks süsteemi mudeli muutujaks. Dünaamilise süsteemi mudel seob muutujate väärtusi erinevatel ajahetkedel või muutujate tuletisi. Kõik süsteemid on põhimõtteliselt dünaamilised (muutuvad).
Algolekud: Algtingimused - süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised voi mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine -- reaalne mudel. Nende vahel on loodusseadused. Füüsikalise realiseeritavuse (võimalikkuse) tingimus: kui on konstrueeritud sellised matemaatilised süsteemimudelid, mida ei saa
süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised või mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine —► reaalne mudel. Nende vahel on loodusseadused. Füüsikalise realiseeritavuse (võimalikkuse) tingimus: kui on konstrueeritud sellised matemaatilised süsteemimudelid,
annaabi.ee 
