vürsti erakordselt ere kuju. Svjatoslav - Kiievi vürst Ta heitis Igorile seda ette, et Igor ja Vseslav läksid ilma temata sõjakäikudele au ja kuulsust otsima. Ta süüdistab neid selles, et nad tahtsid temalt röövida Polovetside üle saavutatud võitude kuulsust ja üksnes oma vahel ära jagada nende au. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja Oleg sepistanud oma tülisid mõõgaga ja külvas kõikjale nooli. Tema ajal arenesid sisetülid. Autor annab Olegile iroonilise isanime "Gosilavit", pidades silmas muidugi mitte ta isikliku häda, vaid kogu vene rahva hädasid, mille põhjustasid Olegi tülid. Teiste vürstide puhul märgib autor ära pigem positiivseid kui negatiivseid jooni. Autor toob esile nende kangelastegusid ja kujutab nende vägevust ja kuulsust. Vene vürstide kujudes on leitud autori soov kujutada tugevat riigivõimu. 4 Probleemistik
Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu. Siin on teie vürst." Järgmiseks andis ta käsu Askoldi ja Diri tappa. Olegile meeldis rikas ja ilus linn nii väga, et ta tegi sellest oma pealinna. Sellest ajas kutsutakse Kiievit Vana-Vene riigi linnade emaks. Oleg valitses Kiievit kolmkümmend kolm aastat, ta tegi Kiievist sõjakäike nii slaavlaste kui ka teiste hõimude vastu, liites vallutatud maa-alad oma riigi koosseisu. Sealt läks ta ka Bütsantsi vastu sõtta. Nimi "Russia" Vana-Vene riigi tekkepõhjuste uurimisel on jõutud ka seoseni mõistete "russ" ja "varjaag" vahel
korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja. Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. RUUNIKIRI Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku
viikingihõimuks. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osade allikate järgi oli Rjurik Novgorodi linna rajaja. Rjuriku valitsemisajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga. Kroonika järgi suri Rjurik 879. aastal. Ta andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Nii muutus slaavlaste olukord 882. aastal, mil Oleg vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud tegelikult slaavlased
annaabi.ee 
