Genu Genus Põlv Humerus Humeri Õlg Larynx Laryngis Kõri Mamma Mammae (naise)rind Mandibula Mandibulae Lõug Metacarpus Metacarpi Käelaba Nasus Nasi Nina Oculus Oculi Silm Olecranum Olecrani Küünarnukk Os Oris Suu Pectus Pectoris Rind(kere) Penis Penis Peenis Pes Pedis Jalg Umbo Umbonis Naba Vagina Vaginae Vagiina
POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS capitulum humeri ÕLAVARRELUU PÄHIK fossa olecrani - KÜÜNARNURKMINE AUK fossa coronoidea NOKKJÄTKMINE AUK fossa radialis - KODARLUU AUK ulna - KÜÜNARLUU caput ulnae -KÜÜNARLUU PEA olecranon - KÜÜNARNUKK processus coronoideus - NOKKJÄTKE processus styloideus - TIKKELJÄTKE incisura trochlearis - PLOKISÄLK incisura Raidalis - KODARLUUSÄLK tuberositas ulnae KÜÜNARLUU KÖPRUS -krobeline circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK radius - KODARLUU caput radii - ÕLAVARRELUU PEA collum - KAEL
kodraluumise närvi vagu (sulcus nervi radialis). Õlavarreluu alumise otsa moodustab õlavarreluupõnt (condylus humeri), mis liigestub küünarvarre luudega. Põnda lateraalsem osa on õlavarreluupähik (capitulum humeri), mediaalne osa on õlavarreluuplokk (tochlea humeri). Õlavarreluupähiku kohal on kodarluumine auk (fossa radialis) ning õlavarreluuploki kohal nokkjätkmine auk (fossa coronoidea). Tagumisel pinnal õlavarreluuploki kohal on küünarnukmine auk (fossa olecrani). Õlavarreluupõnda küljelt lähtuvad keskmine põndapealis (epicondylus medalis) ja külgmine põndapealis (epicondylus lateralis). RANGLUU (clavicula) (peas) Rinnakmine ots- extremitas sternalis Õlanukmine ots- extremitas acromialis ABALUU (scapula) (peas) Abaluu keskmine serv (margo medalis) on kõige pikem. Külgmine serv (margo lateralis) on paksem. Ülemine serv (margo superior) on kõige lühem. Abaluu alumine nurk (angulus
ene ja -alune auk peaaegu ühesuurused. .Abaluukõhr kitsas triip. Õlevöötme skelett (cingulum membri thoracici): Algselt 3 luud: aba-, rang- ja Kaudaalselt suunatud Konksuülene kaarnaluu, koduloomadel arenenud vaid jätke (Processus suprahamatus) abaluu alihasmine köprus (Tuberositas deltoidea). 1.Peaaegu pole näha küünarnukmist auku (Fossa olecrani). Õlavarre skelett (Skeleton brachii): 2.Mediaalsest põndapealisest õlavarreluu (humerus) proksimaalselt läbib luud põndaülene mulk (Foramen supracondylare). Küünarvarre skelett (Skeleton täies pikkuses välja arenenud ja teineteise antebrabhii): Kodarluu (Radius), htes liikuvad, eriti kassil
radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o. ulna alumise otsa eespind; i. radius`e alumise otsa eespind; f. küünarvarre pronatsioon. M. flexor pollicis longus: o. radius`e eespind; i. pöidla phalanx distalis; f. painutab pöidla distaalset lüli (ja rannet!) M. flexor digitorum profundus: o. ulna eesmine pind + membrana interossea; i. 2. 5. phalanx distalis (4 lõppkõõlust!); f. painutab 2. kuni 5
annaabi.ee 
