Ringbussool Vertikaalringi vesilood Kaugusmõõtelatt Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ringtahhümeeter Elektrontahhümeetrte ajalugu Automaattahhümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal Okulaaris vaid üks horisontaalniit Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reduktsioontahhümeeter Elektrontahhümeetrite ajalugu Diagrammtahhümeeter
Ajalugu • Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. • Esialgne, nn ringtahhümeeter oli sisuliselt kordusteodoliit , mille optikasüsteemi paigaldati optilise kaugusmõõturi niitristik, lisati ringbussool ja vertikaalringi vesilood ning mõõtmise abivahendiks kasutati erilist kaugusmõõtelatti. Ringtahhümeeter Ajalugu • Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil. Reduktsioontahhümeeter Ajalugu • Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel
vesilood ning mõõtmise abivahendiks (viseerimismärgiks) kasutati erilist kaugusmõõtelatti.[1] Joonis 1 Ringtahhümeeter [1] 3 Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil.[1] Joonis 2 Reduktsioontahhümeeter [1]
(tume rõngas) või (hele rõngas). 2.TÖÖKÄIK 1. Tutvuge mõõtemikroskoobiga ning selle reguleerimisvõimalustega. 2. Lülitage valgusallikas sisse. Pöörake klaasplaat P (vt. joon. 36) ca 45 o nurga alla valguskiirte suhtes. Jälgige, et sellelt peegeldunud valgus satuks mõõtemikroskoobi lauale kohas, mis asub otse objektiivi all. 3. Asetage mikroskoobi aluslauale klaasplaat. Teravustage niitristi (võrgu) kujutis okulaaris okulaari nihutamise või keeramisega. 4. Asetage klaasplaadile tükike millimeeterpaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeeterpaber ning asetage klaasplaadile uuritav lääts (kumerusega allapoole!) nii, et kokkupuutepunkt plaadiga jääks mikroskoobi vaatevälja. 6
Kuuldus sellest seadmest jõudis Veneetsias elanud Galileo Galileini, kes 1609. aastal „leiutas“ oma variandi läätsteleskoobist. Läätsteleskoobi esimeses läätses – objektiivis – tekitatakse kaugel asuvast objektist tõeline, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Teine lääts – okulaar – paigutatakse aga objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale, et objektiivis tekkinud kujutis satuks okulaarile lähemale kui on selle fookuskaugus. Selliselt saavutatakse olukord, et okulaaris tekiks esimeses läätses tekkinud eseme tõelisest kujutisest suurendatud ja (vaadeldava objekti kujutisega) samapidine kujutis. 11 Nii näeme läbi läätsteleskoobi vaadates objektist ümberpööratud kujutist. See ei ole aga probleem, sest ka kõige suurema suurendusega teleskoobi korral jäävad tähtede kujutised punktiks ning punkti puhul mõistetel „alumine“ või „ülemine“ pool sisu. 3.2.3. Peegelteleskoop
annaabi.ee 
